Academia Pernaviensise mõttekoda tähistab Pärnu kolledži 30. juubeliaastat dispuutidega

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on oma 30. juubeliaastal koos Academia Pernaviensise mõttekojaga võtnud nõuks tuleviku mõjutamiseks minna tagasi minevikku. Dispuudid ehk väitlused olid aastatel 1699–1710 Pärnus tegutsenud akadeemia, Academia Gustavo-Carolina, alates 1700. aasta suvest Academia Pernaviensise, ehk praeguse Tartu Ülikooli ja Pärnu kolledži eelkäija põhiline õppevorm. Vähemalt osa dispuute oli avatud ka linnarahvale ning neist anti teada trükitud ja üles riputatud teatistega.

Algatuse eesmärk on reageerida ühiskondlikus arutelus levinud arvamuspõhisele ja sageli ülepolitiseeritud vaidlemisele. Sarjaga soovitakse anda noortele võimalus jõuda sotsiaalmeediaajastu mõjudest hoolimata tagasi kriitilisel mõtlemisel ja argumenteerimisoskustel põhineva avaliku aruteluni. Samuti soovitakse tõsta ühiskondliku arutelu kvaliteeti ning toetada inimeste oskust infot kriitiliselt hinnata ja argumenteeritud otsuseid teha.

Koondpealkirja „Tagasi dispuudi ehk argumenteeritud väitluse juurde“ all tutvustatakse väitlemise põhimõtteid ja rakendatakse neid praktikas. Selleks on appi võetud Eesti Väitlusselts. Tegemist on neljast dispuudist koosneva väitlussarjaga. Esimese kohtumise üks eesmärk oli leida koos noortega järgmise kolme dispuudi teemad.

Kui RB esimene rong Pärnu jõudis, olid noored juba…

Pärnu [eel]arvamusfestivali ajal 30. mail HUUBis toimunud esimese väitluse teema oli „Kui RB esimene rong Pärnu jõudis, olid noored juba…“. Arutelu keskendus küsimusele, millist eluolu soovivad praegused noored Pärnus näha ajal, mil Rail Baltic on käivitunud. Lähteteeside koostamisel võeti aluseks Pärnu ja Pärnumaa arengudokumentides noorte kohta öeldu ning Rail Balticuga kaasnev mõju. Selle põhjal sõnastati kümme väitelauset, mis olid mõeldud arutelu tekitama. Iga väide oli teadlikult pingestatud, et seda saaks nii kaitsta kui ka rünnata.

• Rail Baltic ei määra Pärnu tulevikku – Pärnu elukvaliteet määrab, kelle jaoks Rail Baltic töötab.
• Pärnu ei pea konkureerima Tallinna ja Riia töökohtadega, vaid nende elurütmiga.
• Globaalselt liikuv noor ei vaja Pärnus tööd, vaid põhjust siia jääda.
• Kui Pärnu ei loo rahvusvahelist noortekultuuri, jääb ta Läänemere ruumis provintsiks ka uue kiirrongiga.
• Pärnu tulevik sõltub rohkem sellest, kus noored veedavad oma õhtuid, kui sellest, kus nad päeval töötavad.
• Rail Balticu ajastul muutub Pärnu väärtus noorte jaoks ainult siis, kui see võimaldab „mitut elu korraga“.
• Kui Pärnu ei loo noortele ruumi iseseisvaks algatuseks, ei päästa ka ükski lisanduv rahvusvaheline ühendus.
• Rail Baltic võib suurendada noorte ebavõrdsust rohkem kui ükski sotsiaalpoliitika otsus.
• Pärnu peaks end positsioneerima Läänemere ruumis „aeglase, aga targa linnana“, vastandina kiirustavatele metropolidele, mida Rail Baltic Pärnu kaudu ühendab.
• Noorte lahkumine siit ei ole läbikukkumine – läbikukkumine on, kui nad ei taha kunagi tagasi tulla.
  

Disputandid sõnaduellis

Dispuuti juhtis Eesti Väitlusseltsi esindaja Aurelia Pärtelson, kes tutvustas enne väitlust avaliku ja argumenteeritud väitlemise põhimõtteid ja reegleid.
Argumente esitasid Eesti Teaduste Akadeemia esindaja akadeemik Tarmo Soomere, kohalikku poliitikatasandit esindanud Andrei Korobeinik koalitsioonist ja Laura Kiviselg opositsioonist ning kohalike noorte ja Pärnu linna noortevolikogu esindajad Romeo Kaljurand ja Tristian Mäeväli Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Samuti osales väitluses Hiiumaalt pärit Tartu Ülikooli Pärnu kolledži üliõpilane Tuuli Kruusmägi. Arutelusse kaasati ka kuulajad.

Kõlama jäi mõte, et Rail Baltic on eelkõige võimaluste avaja ja töövahend, mitte lahendus omaette. Oluliseks peeti senisest mitmekesisemat ja rahvusvahelisemat kõrgharidust, mis looks eeldused kohaliku tööjõuturu taseme ning ettevõtluse arengupotentsiaali ja konkurentsivõime kasvuks. Arutelus leiti, et see eeldaks kolledži ümber hariduslinnaku kujunemist ning majutusvõimaluste, näiteks ühiselamu loomist, mis aitaks leevendada suvepealinnale omast majutusprobleemi.

Selle kõrval rõhutati vajadust kaasata Pärnut ja Pärnumaad teadlikumalt rahvusvahelistesse ja globaalsetesse võrgustikesse ning tuua vastavaid võrgustikke ka siia. Kuigi oma kohalik identiteet on oluline, mõjutab Läänemere piirkonnas ja laiemas maailmas toimuv Pärnut ja Pärnumaad kindlasti.

Arenguvõimaluste kõrval tõstatati ka küsimus, kuidas kaasata neid noori, kes sellistele üritustele kohale ei tule. Arutleti, kuidas jõuda noorteni, kes on võrgustumises ja ühistegevustes passiivsed ning keda märgatakse sageli alles siis, kui nendega seostuvad avalikud probleemid, näiteks bussijaamas.

Kolm dispuuti on veel tulemas

Sarjas on tulemas veel kolm dispuuti. 12. juulil arutletakse kultuuri ja loovuse teemal, 11. septembril õppimise ja töötamise teemal ning detsembri alguses eduloo otsimise ja kõigi kohalike noorte kaasatuse kokkusobitamise teemal.

Tutvu ka teiste TÜ Pärnu kolledž 30 üritustega