Anne Roosipõld: koolikohtumised tõid turismi oskuskeele ja uued trendid noorteni

Viimastel nädalatel olen saanud teha midagi, mis mind erialaselt tõeliselt rõõmustab – käia kolmel korral tutvustamas nii turismi kui ka projektijuhtimise terminibaasi Eesti koolides. Külalisloengud viisid mind Rae Gümnaasiumisse, Tallinna Reaalkooli ning Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor.

Iga kohtumine oli oma näo ja energiaga, kuid kõikjal tundsin noorte siirast huvi selle vastu, kuidas erialane keel aitab maailma paremini mõista.

Rae Gümnaasium: geograafia ja turismikeele kohtumispaik

Rae Gümnaasiumi geograafiatunnis keskendusime turismile ja sellele, kuidas turism kui rahvusvaheline ja mitmekihiline valdkond vajab täpset ja ühtset sõnavara. Tutvustasin Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi (sonaveeb.ee) ning turismi terminibaasi kasutusvõimalusi.

Selgitasin õpilastele:

• mis vahe on üldkeelel ja oskuskeelel,
• miks ühtlane turismiterminivara on vajalik nii teaduses, ettevõtluses kui ka hariduses.

Noored üllatusid, kui lai ja kiiresti arenev on turismivaldkonna sõnavara. Suurt elevust tekitasid uuemad turismiliigid alates tume- ja aeglasest turismist kuni insta- ja juustuturismini. Paljude jaoks olid täiesti uued ka ingliskeelsed neonüümid nagu näiteks set-jetting, jet-setting, coolcation, staycation ja griefcation.
Tunni lõpus said õpilased terminibaasi katsetada iseseisvalt ja kogeda, kuidas üks termin võib tähendada palju enamat kui ainult sõna.

Tallinna Reaalkool: majandus, turism ja projektijuhtimine ühe keele kaudu

Tallinna Reaalkoolis tutvustasin termineid majandusõpetuse tunnis, kus käsitlesime teemat laiemalt. Sidusin turismiterminid projektijuhtimise oskuskeelega ning esitasin küsimuse, miks terminoloogia on ettevõtluse ja majandusanalüüsi puhul sama oluline kui numbrid ja mudelid. Tutvustasin Sõnaveebi võimalusi üldisemalt ning tõin näitena välja, et portaalis on kasutusel ligi 152 erinevat terminibaasi, mis katavad valdkondi alates vibulaskmisest kuni 3D-modelleerimise, turismi ja projektijuhtimiseni.

Projektijuhtimise terminibaasi puhul selgitasin, et ühtne oskuskeel aitab vältida segadust, hoida projektimeeskonda ühes infoväljas ja toetada tõhusamat koostööd nii organisatsiooni sees kui väliste partneritega. Standarditud terminid loovad ühise arusaama, mis on eriti oluline siis, kui projektis kohtuvad erinevate alade spetsialistid. Hästi dokumenteeritud terminid vähendavad vigade riski, aitavad hoida fookust ning toetavad läbipaistvust ja edukust keerukate projektide puhul.

Rääkisime ka oskus- ja üldkeele erinevusest, mis noortele väga meeldis.
Näited aitasid hästi mõista, mis on üld- ja oskuskeele vahe. Esitan siin alljärgnevalt mõned näited.

• Projektijuhtimises oskuskeeles on tagajärg projekti väljundi kasutamisest tulenev muutus (EVS-ISO 21500:2018), üldkeeles aga asjaolu, nähtus, tegu, mille on esile kutsunud mingi teine asjaolu, nähtus, tegu.
• Merenduse oskuskeeles on parvlaev, üldkeeles praam.
• Turismi oskuskeeles on turismimajandus, üldkeeles turismindus.

Sellised näited avasid väga hästi, kuidas sõna tavakeeles võib tähendada midagi hoopis üldisemat, samal ajal kui oskuskeeles on mõiste terav ja täpne.

Tunni lõpus said õpilased terminibaase jälle iseseisvalt katsetada ning otsida paralleele Eesti turismitrendidega. See tekitas elevust, sest ühe mõiste taga avanes terve valdkond, uus teenuseidee või majanduslik võimalus.

Image

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: erialane oskuskeel hotelli- ja restoraniettevõtluse üliõpilastele

EEK Mainori hotelli- ja restoraniettevõtluse üliõpilastele, kelle hulgas on nii tulevasi kui ka juba turismisektoris töötavaid õppijaid, tutvustasin konverentsikorralduse loengus turismi ning projektijuhtimise terminibaasi kasutusvõimalusi.

Fookuses oli:

• miks on erialane oskuskeel turismis ja projektijuhtimises konkurentsieelis?
• kuidas terminibaasid toetavad täpset ja üheselt mõistetavat suhtlust?
• millist väärtust loob uute turismiterminite tundmine õppijale ja organisatsioonidele?

Üliõpilased said mõlemaid terminibaase praktiliselt proovida ning panid kõrva taha, kuidas oskuskeele terminibaase leida ning kasutada oma uurimistöödes. Koos õppejõuga tehti mõningate konverentsikorraldusega seotud terminite täpsustamiseks ja defineerimiseks ettepanekuid, mille abil võiks tulevikus täiendada juba olemasolevaid terminibaase.
Eriliselt rõõmustas see, et uued terminid tekitasid loenguruumis mõnusat elevust ja avastamisrõõmu ning panid üliõpilasi kaasa mõtlema, küsima ja uurima.

Kokkuvõtteks: terminibaasid kui sillaehitajad eri haridusastmete vahel

Kõik kolm kohtumist näitasid, et noortel on:

• huvi keele ja maailma toimimise vastu,
• valmisolek mõista, et terminid ei ole pelgalt sõnad, vaid mõtte- ja suhtluskorrastajad,
• julgus küsida, mõelda ja analüüsida.

On suur rõõm kogeda, et huvi kasvab, ja veel suurem on lootus, et terminibaase hakatakse tulevikus julgemalt ja järjepidevamalt kasutama nii gümnaasiumis, kutseõppes kui ka kõrgkoolis. Turismi ja projektijuhtimise terminibaasid ei ole ju pelgalt sõnastikud, vaid teadmiste tööriistad, mis aitavad õppijatel liikuda tavakeelest erialamaailma.
Olen väga tänulik kõigile õpetajatele ja õppejõududele, kes mind külalisena vastu võtsid. Sellised kohtumised kinnitavad, et terminibaaside arendamine on kasulik, vajalik ja inspireeriv.

Mis edasi?

Kui soovid sarnast infotundi ka oma organisatsiooni, anna märku ja leiame selleks võimaluse. Populariseerimine jätkub juba peagi ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, kus tutvustame terminibaase kutseõppuritele ja õpetajatele.

Vaata ja proovi ise:
🔗 Sõnaveeb – https://sonaveeb.ee
🔗 Terminibaaside koondvaade – https://sonaveeb.ee/collections
🔗 Turismi terminibaas – https://sonaveeb.ee/ds/tur
🔗 Projektijuhtimise terminibaas – https://sonaveeb.ee/ds/p3m
🔗 Eesti terminoloogia portaal – https://terminoloogia.ee

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Rohkem infot: https://terminoloogia.ee/