Anne Roosipõld: minu eeskujud seovad hariduse ja tööelu

11. veebruaril tähistatakse Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“. Päeva eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduse arengus ning julgustada neid valima teadlaskarjääri. Päeva puhul küsisime Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiteenuste kaasprofessorilt Anne Roosipõllult, kes on tema teadustööd kõige rohkem mõjutanud.

Anne sõnul on tema kujunemist suunanud eelkõige inimesed, kes aitavad näha haridust ja õppimist pikaajalise protsessina, mis kujuneb nii ühiskonnas kui ka organisatsioonides ning peegeldub tööelus.

Doktoritöö juhendaja, kes avas laiema vaate

Olulise eeskujuna toob Anne esile oma doktoritöö juhendaja Krista Loogma. Tema uurimisfookus ja juhendamisstiil aitasid Annel vaadata haridust laiemas ühiskondlikus raamistikus ning seostada seda tööpraktikate ja institutsioonidega. Sellest kasvas välja ka Anne doktoritöö teema, milles ta keskendub ametite professionaliseerumisele ning selle seostele haridussüsteemi, tööpraktikate ja identiteedi kujunemisega.

Õppimine kooli ja töö piiril

Teise mõjusa suunajana nimetab Anne Jyväskylä Ülikooli haridusuuringute valdkonna teadusjuhti ja emeriitprofessorit Päivi Tynjälät ja tema uurimistööd, mille keskmes on õppimine kui koostööl põhinev protsess kooli, organisatsiooni ja õppija vahel. Anne jaoks annab Tynjälä integratiivne pedagoogiline mudel selge mõttelise raami, mis seob teoreetilise teadmise, praktilise kogemuse ja refleksiooni ning aitab mõista õppimist hariduse ja töö, teooria ja praktika piiril.
Anne sõnul ühendab neid eeskujusid üks põhimõte – uurimistöö peab olema teoreetiliselt põhjendatud, kuid samal ajal praktiliselt tähenduslik ja ühiskondlikult mõtestatud. Sama suunda peab ta oluliseks ka oma töös Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis.