Eeskujud teaduses: Riina Tomast ja Kaisa Raadik räägivad oma teadlastee kujundajatest

11. veebruaril, rahvusvahelisel päeval „Naised teaduses“, avavad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Riina Tomast ja Kaisa Raadik, millised eeskujud on nende teadlasteed kõige enam kujundanud. Vastustest joonistub välja kaks selget väärtust: järjekindlus võrdse kohtlemise nimel ning oskus siduda eri valdkondi nii, et teadmistest sünnib kasu ka ülikoolist väljaspool.

Riina Tomast – eeskujuks järjekindlus

Image

Riina Tomast on turunduse nooremlektor ja persoonibrändipõhise ettevõtluse magistriõppekava programmijuht. Ta ütleb, et ei ole teadlikult valinud teadlase karjääri, kuid eeskujudest mõeldes tuleb tal esimesena meelde Ruth Bader Ginsburg. Riina jaoks on oluline Ginsburgi järjekindlus võrdõiguslikkuse eest seismisel, sest see on teema, mis haakub ka tema enda väärtustega ja tegevusega Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonis.

Sama mõtteviisi seostab Riina Marianne Mikko sõnumiga, mis on talle meelde jäänud – kui sind poliitikasse kutsutakse, siis ära lepi vähemaga kui esinumbriks olemisega. Riina jaoks tähendab see lihtsat põhimõtet, et naised peavad teadma oma väärtust ja oskama seda ka välja öelda.

TÜ Pärnu kolledžis näeb Riina eeskujusid ka igapäevatöös. Tema kolleegid viivad läbi rakendusuuringuid, kirjutavad artikleid ja pühenduvad õpetamisele. Enda teadlasteekonda kirjeldab ta otsinguna, sest ta otsib veel oma „spunki“. Riina on kirjutanud ettevõtluse ja disainmõtlemise teemadel ning uurinud metafooride kasutamist kohaturunduses. Põlise pärnakana soovib ta oma teadustööga panustada Pärnu kujunemisse linnaks, mis liigub targa majanduse ja kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise suunas.

Kaisa Raadik – eeskujuks teadus, mis loob päriselt kasu

Image

Kaisa Raadik on disainmõtlemise nooremlektor ning Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide nooremteadur. Tema sõnul on talle eeskujuks olnud eelkõige inimesed, kes on aidanud mõista, kuidas luua teadust nii, et sellest oleks kasu ka väljaspool ülikooli.

Esimesena nimetab ta TÜ Pärnu kolledži emeriitdotsenti Arvi Kuurat, kes õpetas Kaisale, et teadus ei ole ainult meetodid ja tulemused, vaid eelkõige protsess. Uurimine on Kaisale loominguline töö, milles liigutakse samm-sammult, katsetatakse, vahel eksitakse, täpsustatakse ja avastatakse. Oluline on julgus minna tundmatusse ja usaldada ennast ka siis, kui siht ei ole alguses selge.

Teiseks eeskujuks toob Kaisa oma doktoritöö juhendaja, arvutiteaduse instituudi infosüsteemide professori Kuldar Taveteri. Kui Kaisa liikus sotsiaalteadustest arvutiteadusesse, aitas juhendaja tal näha, et mitme valdkonna ühendamine on tugevus. Praegu peab Kaisa oma töö kõige põnevamaks osaks sildade ehitamist disainmõtlemise, väärtuste ja tehisaru süsteemide kavandamise vahele.

Kolmandana nimetab Kaisa Jaan Aru, keda ta hindab teadlase ja teaduse selgitajana. Jaan Aru oskab keerulised asjad selgeks teha nii, et fookus ei kao. Kaisa sõnul ei ole see lihtsustamine, vaid selguse kunst – oskus, mida on vaja eriti siis, kui tuleb rääkida korraga nii tehnoloogiast kui inimesest.

Riina ja Kaisa eeskujude põhjal joonistub välja kaks olulist poolt: väärtused ja järjekindlus ning julgus ühendada valdkondi ja selgitada keerulist arusaadavalt. Need on oskused ja hoiakud, mis aitavad teadusel jõuda päriseluni. Head „Naised teaduses“ päeva!