(Ka) naine võtaks ette ja juhiks … meie kõigi hüvanguks

Ühiskonna kogu ettevõtluspotentsiaali ära kasutamiseks on oluline leida viise ka naiste osaluse tõstmiseks ettevõtluses. Isiklikul tasandil toetab ettevõtjaks olemine naiste majanduslikku iseseisvust, aidates kaasa nende autoriteedi kasvatamisele, mis omakorda aitab vähendada ka vaesust maailmas.
Lisaks ettevõtlusele on oluline ka juhtimisaspekt - naiste esindatus juhipositsioonidel on oluline nii ühiskonnaliikmete üldise heaolu kui ka vastavate ettevõtete majandusliku aspekti tõttu, sest mitmekesisus juhtide seas mõjutab positiivselt ettevõtte (finantsilist) edu.

Samas ei paista me vastavalt katvat hõivet ja rakendatust takistavatest soostereotüüpidest kuidagi ei üle ega ümber saavat. Globaalse Ettevõtlusmonitooringu naiste ettevõtluse raporti kohaselt on maailma lõikes väljakujunenud ettevõtetega naisi 5,5% ja mehi 8,1%, mis tähendab, et soolõhe ettevõtluses on 0,68. Euroopas on soolõhe ettevõtluses maailmaga võrreldes madalam (0,73 – võrdsus ehk lõhe puudumine = 1,0), kuid arenenud riikides on suurim sooline erinevus nii ettevõtluskavatsuse kui ka ettevõtlusega alustamise määras. See tähendab, et maailma lõikes on Euroopas naised kõige vähem tõenäolised ettevõtlusega alustama. Maailma lõikes on naisettevõtjatel suurema tõenäosusega kõrgharidus kui meestel, kuid siiski takistab naisi ettevõtlusega tegelema või oma tegevuses arenema ebakindlus või hirm, et neid ei võeta tõsiselt. Eestis moodustavad naised ettevõtjatest umbes kolmandiku ning see määr pole viimase kümne aasta lõikes oluliselt muutunud.

Käesoleva arvamusloo aluseks oleva lõputöö koostamise käigus tehtud intervjuudest, kus pea kõik vastanut tõid välja erinevaid takistusi ettevõtlusega tegelemise käigus, selgus kolm peamist põhjust konkreetses valdkonnas ettevõtjana alustamiseks:
• isiklik huvi valdkonna vastu;
• valdkonnas tegutsemise kogemus;
• juhus või tutvused, mille kaudu valdkonda satuti.

Enim toodi välja isiklike teguritega seotud takistusi - eelkõige toodi välja julguse puudumist küsida oma töö eest õiglast tasu, samuti mainiti enesekindluse ja enesejulguse puudumist. Enesekindluse ja riskijulguse puudumise põhjustena toodi välja oma taustsüsteem ja kogemused lapsepõlvest, mida võib kategoriseerida sotsiaal-kultuurilise keskkonna mõju alla. Lisaks mainiti pere- ja tööelu ühildamise raskusi – paljud tundsid, et nende ettevõtjarolli tõttu on mõni eluvaldkond – eelkõige pereelu – kannatanud.

Uuringust selgus, et naised on ettevõtlusega alustamiseks põhjalikumalt (mõne enda arvates isegi liiga kaua) ette valmistunud ja alustavad väiksemalt ning mehed on riskialtimad ja alustavad suuremalt. Meeste ja naiste võrdne võimalus edukas olla sõltub olulisel määral ettevõtte tegevusvaldkonnast – mida rohkem raha ehk rohkem tulusid ja vähem kulusid, seda „mehisem“ ja mida rohkem kasumi asemel väärtuspõhisusele ehk tähendusele suunatud ettevõtlus, seda „naiselikum“. „Need valdkonnad, kus mehed tegutsevad, seal lihtsalt ongi seda raha rohkem.“

Pooled vastajad tõid välja, et nende ettevõtluskogemus oleks teistsugune, kui nad oleks meessoost ning paljud mainisid soostereotüüpseid hoiakuid või ootusi, mida nad on ettevõtluses kogenud. „Mulle tundub, et ühiskond näeb eduka ettevõtjana meest. Mulle ütles üks sõber mitu korda, et sina ei ole ettevõtja. Ta ei öelnud otseselt, et ettevõtja võrdub mehega, aga vihjas, et ettevõtja on inimene, kellel on palju vastutust, kes riskib millegagi ka päriselt.“

Mitmed vastajad tõid välja soostereotüüpidega seotud probleeme ettevõtluses, mis mõjutavad naiste hoiakuid iseenda ja oma pädevuse suhtes. Mõned vastajad märkisid ka, et soostereotüüpsed hoiakud on nii juurdunud, et neid ei pruugita enam teadvustada. Näiteks kasvõi koolitustel osalejate seas välja kujunenud sooline jaotus. „Nii paljudel koolitustel on ikka naised, et kus need mehed siis on? Kas nad on siis nii valmis või?“

Kus viga näed laita, seal mine ja aita … võrgustuda

Valdavalt peeti naiste ettevõtluse toetamisel väga oluliseks ettevõtlusvõrgustikke ja mentorlusprogramme. Vastajate sõnul tekivad meesettevõtjate võrgustikud kergemini ning naistel on vaja eraldi toetamist. Võrgustikke peeti oluliseks teadmiste jagamise, teistelt ettevõtjatelt toe saamise ning kogemuslugudest õppimise tõttu. Lisaks toodi välja, et võrgustik täidab esindusorganisatsiooni funktsiooni ja et selle kaudu saadakse kasulikke tutvusi.
Pooled vastajad pidasid oluliseks naiseeskujude olemasolu eelkõige kogemuslugudest õppimiseks ja inspiratsiooni või energia saamiseks. Leiti ka, et ettevõtlusõpet tuleks rakendada soospetsiifiliselt ning lisaks tuleks ettevõtlusega seotud oskuste õpetamisel keskenduda naiste enesekindluse tõstmisele, millele omakorda aitaks kaasa naisettevõtjate töö- ja pereelu ühildamisega seotud toetusmeetmed ning mentorlusprogrammid.

Kuna võrgustikest oli juba juttu, siis lõputöö lõpetuseks tuuakse ära ka ettepanekud ühele sellisele – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonile.

Käesoleva arvamusloo aluseks on Marlen Kokla poolt Pärnu kolledži Ettevõtlusosakonnas koostatud lõputöö „Naisettevõtjate kogemused soostereotüüpidega Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni näitel“, mida juhendas TÜ Pärnu kolledži õppejõud Liina Käär.