Ettevõtluse ja projektijuhtimise vilistlane Margo räägib oma teekonnast Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse. Pärast aastaid varem katkestatud õpinguid leidis ta Pärnu kolledžist uue võimaluse jätkata pooleli jäänud haridusteed. Õpingute jooksul sai ta kaasa väärtuslikke oskusi, elulisi kogemusi ja sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast lõpetamist.
Margo sõnul ei olnud tal alguses kolledžile väga konkreetseid ootusi, kuid õpingud pakkusid talle palju enamat. Ta õppis paremini oma tegevusi eesmärgistama, arendas ajaplaneerimise oskust ning leidis sõpru, kellega suhtlus jätkub ka vilistlasena. Esimese kursuse tudengitele soovitab ta olla aktiivne, suhelda kaastudengitega ning luua kursusel traditsioone, mis aitavad kasvatada ühtekuuluvustunnet.
Mina jõudsin Pärnu kolledžisse laiemas plaanis tänu sellele, et minu tuttav, kes oli minu sisseastumisaastal kolledži reklaamnägu, jagas seda reklaami oma sotsiaalmeedias. Kitsam taust on see, et õppisin aastaid tagasi Tartu Ülikoolis ettevõttemajandust, kuid kahjuks jäid õpingud elulistel põhjustel tol korral pooleli. Tartu Ülikool ei ole pärast seda seda õppekava sessioonõppes avanud ja seetõttu ei olnud ma saanud oma õpinguid kuni Pärnu kolledžisse astumiseni jätkata.
Õnneks leidsin Pärnu kolledžist ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava, mis sarnanes väga minu varasemate õpingutega Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.
Otseselt ootused puudusid, kuna soovisin esmalt lihtsalt jätkata Tartu Ülikoolis pooleli jäänud õpinguid.
Vastupidiselt esialgsetele üsna tagasihoidlikele ootustele pakkus Pärnu kolledž mulle palju enamat. Nelja aasta jooksul oli minu isiklik areng märgatav. Õppisin oma tegevusi paremini eesmärgistama, arendasin oluliselt ajaplaneerimise oskust, mis oli varem olnud minu nõrk külg, ning leidsin palju väga häid sõpru, kes jäävad kindlasti minuga ka pärast kolledži lõpetamist.
Meie väiksem grupitöö seltskond viis sisse iganädalase Teamsi koosoleku formaadi. Selle esialgne mõte oli ühiste grupitööde tegemine, kuid hiljem laiendasime seda kogu õppetööle. Õpingute ajal kujunes sellest harjumus: kohtusime igal nädalal Teamsis ja arutasime õppetöös tekkinud küsimusi.
Õnneks ei tekkinud nii rumalaid mõtteid! 😀
Ühte kõige eredamat hetke on väga raske välja tuua. Meil oli lihtsalt nii lahe kursus, kellega korraldasime palju ühiseid ettevõtmisi, näiteks suvepäevi, talvepäevi, jõulupidusid ja koolitusi.
Ole aktiivne ja suhtle kaastudengitega. Igal kursusel peab olema keegi, kes võtab alguses initsiatiivi, sest siis on ka teistel lihtsam kaasa tulla. Looge traditsioone, et kasvatada meeskonnatunnet.
Ühtekuuluvus ja ühtsustunne kursusega on suurim tagatis ülikoolist väljalangemise vastu. Raskeid hetki on kõigil, kuid toetava meeskonnaga on neist kõige lihtsam üle saada.
See võib kõlada liigse enesekindlusena, aga tänase teadmise juures teeksin kõik täpselt samamoodi.
Mina hindan kõige olulisemaks sotsiaalset kapitali, mida kolledžist võib saada, kui oled ise aktiivne. Akadeemiline haridus on oluline, aga sotsiaalne kapital on vähemalt sama oluline, kui mitte olulisem. Kolledžis luuakse suhteid kogu eluks, alustatakse ettevõtteid, tehakse ärikokkuleppeid ja leitakse parimaid sõpru.
15. juuni – 30. juuni
Tutvu ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavaga