Pärnumaa 50+ elanike liikumise ja heaoluuuring toob esile kriitilise lünga tervisekäitumises

HõbeKOBARa projekti raames läbi viidud uuring näitab vastuolu vanemaealiste liikumisharjumustes: kuigi liigutakse palju ja liikumissoov on kõrge, jäävad teadmatusest või võimaluste puudumise tõttu tagaplaanile treeningud, mis on olulised kukkumiste ennetamisel ja iseseisva elu säilitamisel.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ja Pärnumaa Arenduskeskuse eestvedamisel 2025. aasta kevadel tehtud uuring kinnitab, et pelgalt liikumisradade olemasolust ei piisa. Kõige levinum liikumisviis on kõndimine ja muu mõõduka koormusega aeroobne tegevus, kuid jõuharjutused (WHO soovitus: vähemalt 2 korda nädalas) ja tasakaaluharjutused (WHO soovitus: 3 korda nädalas) on selgelt vähem levinud. Just lihasjõud ja tasakaal aitavad vältida kukkumisi ja luumurde.

Takistustena toodi välja ebakindlus ja hirm vigastuste või kukkumise ees ning vähene teadmine, millise koormusega alustada. Ligi 40% vastanutest, eriti naised, eelistaksid liikuda organiseeritud grupis, kuid sobivaid rühmi napib või info ei jõua nendeni.

Heaoluteenuste kasutuses joonistus välja, et spaad ja massaažid on populaarsed, kuid taastusravi ja füsioteraapia kasutus on juhuslik. Pudelikaelaks on nii teenuste rahaline kättesaadavus kui ka nõrk suunamine tervishoiusüsteemis: arsti soovitusel jõuab teenusteni vaid väike osa vastanutest.

Uuring kaardistas ka sotsiaalset heaolu ja kinnitas, et üksindus ning sotsiaalne isolatsioon mõjutavad otseselt ka liikumisaktiivsust.

Kokkuvõte rõhutab vajadust juhendatud jõu- ja tasakaalutreeningute, maapiirkondade transpordilahenduste ja algajatele mõeldud liikumisrühmade järele. Uuringu sõnum on selge: vanemaealised on valmis oma tervisesse panustama, kuid vajavad turvalist keskkonda, selgemat suunamist ja rahaliselt kättesaadavaid lahendusi.

Uuringu kokkuvõte