Pärnumaa tulevik sõltub targast ressursikasutusest ja teadlikest valikutest

4. juunil toimus Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ressursimajanduse seminar „Kasu kuubis – Pärnumaa luubis“, kus arutati piirkonna arenguvõimalusi ja tulevikusuundi. Pärnu kolledži korraldatud sündmus toimus projekti „Pärnumaa innovatsioonikeskus KOBAR“ raames ning tõi kokku ettevõtjad, arendusorganisatsioonide esindajad, teadlased ja akadeemilise personali, samuti teised huvilised, kellele läheb korda Pärnumaa tulevik. Kavas olid lühiettekanded ja arutelud, mis käsitlesid arengu ja majanduse seoseid ning investeeringute ja uute valdkondade potentsiaali piirkonnas.

Seminar keskendus küsimusele, millist kasu on võimalik saada Pärnumaa peamistest arengusuundadest – turismist, uuest energeetikast, majandusarengust ja innovatsioonist – ning mis on Pärnumaa arengus tegelikult kasulik. Arutelude keskmes oli see, kuidas kujundada piirkonna tulevikku realistlikult, mitte pelgalt lootuste ja lubaduste põhjal.

Ettekannetes tutvustasid uuringuid teinud Pärnu kolledži töötajad oma tööd. Aruteludes, kus võtsid sõna ka Pärnumaa Arenduskeskuse esindajad, otsiti lahendusi, kuidas kasutada piirkonna ressursse targemalt ning toetada Pärnumaa kestlikku ja konkurentsivõimelist arengut.

Antti Roose avas seminaripäeva sõnumiga, et piirkonna areng ei ole ette määratud, kuid Pärnumaal on selge ambitsioon tõusta Eesti kolmandaks keskuseks Suur-Tallinna ja Suur-Tartu kõrvale. Majandusnäitajates tähendaks see Ida-Virumaast möödumist. Selle eeldus on nii liikumine kõrgema lisandväärtusega tegevuste poole kui ka teadmusmahuka tootmise lisandumine.

Vähem juttu, rohkem tegusid – areng eeldab praktilisi samme, mitte ainult arengu planeerimist.

Antti Roose, TÜ Pärnu kolledži külalisprofessor

Heli Einberg tutvustas uuringut turismi majandusmõjust Pärnumaal. Turism on Pärnumaa üks keskseid majandusmootoreid ning selle mõju Pärnumaal kui Eesti sihtkohtmaakonnas nr 2 Harjumaa järel on Eesti keskmisest oluliselt suurem: otsene osakaal SKP-s jääb vahemikku 8,5–14% ning koos kaudse mõjuga ulatub kuni 20%-ni.
Heli Einberg: „Turistid jätsid 2024. aastal otseste kulutustena Pärnumaale üle 200 miljoni euro.“ Samuti tõdeti, et turismi majandusmõju täpsem hindamine vajab senisest paremaid ja ajakohasemaid andmeid.

Triin Tillart tutvustas Pärnumaa majandusprofiili uuringut, millest nähtub, et Pärnumaa majandus kasvab kiiresti, kuid seisab silmitsi väljakutsega liikuda madalama lisandväärtusega sektoritest kõrgema tootlikkuse ja palgatasemega majanduse poole. Pärnumaa majandus on viimastel aastatel kasvanud Eesti keskmisest kiiremini: SKP on alates 2016. aastast kasvanud üle 90%. Samas on Pärnumaa roll Eesti majanduses olnud pigem nõrgenev, kuigi nüüd nähakse taas tugevnemise märke. Positiivse trendina toodi esile, et töötajate arv kasvab vastupidi kogu riigi trendile ning maksumaksjate arv suureneb, kuigi tööealiste arv väheneb. Oluline paradoks on see, et majandus küll kasvab, kuid tootlikkus ja palgad jäävad maha ning kasv tuleb pigem ehitusest ja tööstusest, mitte kõrgtehnoloogiast.

Pärnumaa majanduse osatähtsuse trend on muutunud: pikaajalisele vähenemisele on järgnenud viimasel kümnendil Eesti majandusest kiirem kasv ja osatähtsuse suurenemine.

Triin Tillart, TÜ Pärnu kolledži majandusanalüütik

Eriti paistab silma energeetika, mille kasv on olnud üle 250%, kuigi mahult on see veel väike. Kasvu toetab ka fakt, et Pärnumaa on üks kolmest maakonnast, kus viimastel aastatel on töötajate arv kasvanud. Murekohaks on struktuurselt väiksem juhtide ja spetsialistide osakaal ning kolmandiku töötajate kuulumine madalamasse sissetulekukvartiili.“

Annabel Kruusakivi käsitles energeetika majanduslikku panust ja KOV-ide kulusid. Energeetika on üks Pärnumaa olulisemaid kasvuvedureid – sektori maht on alates 2016. aastast kasvanud ligi 250%, ületades selgelt Eesti keskmist, mis on ligikaudu 90%. Sektor paistab silma erakordselt kõrge efektiivsuse, suure ekspordipanuse ja väga suure lisandväärtusega. KOV-ide kontekstis tuleb tõdeda, et energia hind mõjutab tugevalt kohalike eelarvete stabiilsust. Energiakulud ei ole piirkonnas ühtlased ning kõikumised võivad olla väga suured. Maismaatuulikute keskkonnahäiringu tasud moodustavad kohalike eelarvete tuludest veel väikese osa, kuid nende osakaal on kasvutrendis.

Pärnumaa energiapööre ei ole enam tulevikuplaan, vaid reaalsus. Uued tootmisvõimsused ja elektritaristu loovad eeldused selleks, et energiast võiks kujuneda maakonna uus arengurada.

Annabel Kruusakivi, TÜ Pärnu kolledži tehnoloogia spetsialist

Ly Lumiste käsitles kogukonnaenergeetikat, mis ei ole üksnes majandusliku mõõtmega, vaid ka kogukondlik ja sotsiaalne tegevus. See toetab varustuskindlust, aitab kulusid kokku hoida, sealhulgas võrgutasudelt, suurendab julgeolekut ja kerksust ning parandab energia kättesaadavust just siis, kui seda vajatakse.
Ly Lumiste: „Eestis on kogukondliku väikeenergia rakendamine ja tugisüsteem alles kujunemisjärgus. Omatarbeliste päikesejaamade rajamine külakogukondade ühishoonete juurde aitab kärpida nende ülalpidamiskulusid ja lisada uut funktsionaalsust, näiteks kogukonnateenuseid ja kerksuskeskusi.“

Päeva lõpus toimunud arutelus jäi kõlama positiivne ja tulevikku vaatav toon. Ambitsioonide täitmisel oleks abiks parem, detailsem ja kiirem piirkondlik diagnostika, mida saaks jooksvalt andmelaudadelt kätte. Samuti rõhutati muutuste seire vajadust ehk seda, millised tõendid töötavad tõejärgsel ajastul, ning vajadust saada trendidest ja arengutest ülevaatlikum, kuid samas sügavam arusaam.
Korraldajad leidsid pärast üritust omavahelises järelarutelus, et selline ühine ajurünnak võiks kujuneda regulaarseks.

Vaata ka

Ettekannete slaidid