TÜ Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa kõne 2025. aasta lõpuaktusel

TEHISARUST ja ÄGEDAST TÖÖST

Kõrgeaulised dekaan ja abilinnapea, kallid lõpetajad – eriti inimkeskse sotsiaalse innovatsiooni esimene lend, lehvitage! – head kolleegid ja kokkutulnud.

Järgneva kõne formaadiks on pigem interaktiivne miniloeng. See on juba traditsioon. Süüdi selles on esimesed 2001. aasta tudengid, kes palusid lõpuaktusel mitte rääkida kulunud klišeedest à la tuul tiibades. Nii on igal aastal uus jutt sellest, mis hetkel kuum. Lootuses, et teile siit aktuselt miskitki peale kergenduse – Uuh, ometi sai läbi! – ja uhkuse, et – Jess! Ära tegin! – meelde jääb. No proovime. Nagu ka varasemalt on kõne algsel kujul kolledži kodulehel koos viidetega olemas. Those, who can not follow the speech in Estonian, please do not hesitate to use your gadgets which will nicely translate it from the college web site.

Viimasel aastal ongi kuumaks saanud tekstirobotid ehk tehisaru, ingliskeeli artificial intelligence. Kui veidi lühenditega mängida, tuleb välja ilus eesti naise nimi AITA, mis aitabki. Mõned on seda ristinud ka kratiks, mis Eesti mütoloogias ja eriti pärast Kiriräha Rehepappi on tuntud tegelane. Kratti pidi oskama juhtida, talle pidevalt uut tööd ette andma, muidu tuli sunnik peremehele kallale. AITAt ei pea aga sundima liivast köit punuma või sõelaga vett kandma. Pole ka vaja viie tee ristil saatanale 3 tilka verd anda – enamus on vabavarana saadaval. Laadi aga alla ja kasuta!

Sotsiaal- ja humanitaarteadustes ja nende õpetamisel on juba revolutsioon toimunud. Tõstke käsi, kes Chat GPTd või muid abilisi lõputöö tegemisel üldse ei kasutanud. Ärge kartke, diplom on välja kirjutatud, seda ei saa enam ära võtta.😉

Kui varem kulus intervjuu transkribeerimiseks ja kokkuvõtte tegemiseks päevi, siis nüüd teeb AITA selle ära minutitega. Kaugel pole aeg, kus ka intervjuu viib läbi avatar. Aga jamaks läheb siis, kui sellele omakorda vastab robot. Siis võibki realiseeruda Raivo Männi utoopia 2084 Trinoklist, kus robotid on maailma rahumeelselt üle võtnud. Hoia jumal Terminaatori eest, ehkki käimasoleva sõja droonipilved ses suunas kipuvad liikuma.

AITAt agaralt kasutav Tartu Jaan Poska gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo jagas õpilased kolmeks: ühed kes kasutavad tehisaru väga hästi, enamusel on kord nii ja kord naa, ja kolmandad kasutavad seda vägagi lihtsakoeliselt. Lõhe tublimate ja alumise otsa vahel kasvab. Niisiis mitte ainult noorte ja vanade vaheline digilõhe, meeste ja naiste vaheline Euroopa suurim palgalõhe, aga nüüd ka üha kasvav tehisaru-lõhe.

Julgeks väita, et see tuleneb meile geenidega kaasa antud ettevõtlikkusest ja innovaatilisusest. Kas teile Rogersi innovatsiooni difusiooni teooria on tuttav? Selle laialt tuntud osa on normaaljaotus ehk Gaussi kõver, kus 2,5% on innovaatoreid ja 13,5% varaseid omandajaid – kokku 16%. Umbes sama protsent on maailmas keskmiselt ettevõtjaid. Riigiti-regiooniti on siin suuri erinevusi, mis tulenevad aja pikku kujunenud ettevõtluskeskkonnast ja haridussüsteemist – so. milliseid hoiakuid kujundatakse. Kas kasvatatakse oma peaga mõtlevaid ettevõtlikke inimesi või kuulekaid käsutäitjaid. Eilsel Briti kuninga sünnipäevapeol rõhutasid kaks Londonis töötavat vestluskaaslast imestusega siinse rahva ettevõtlikkust – see on suur tunnustus meie haridussüsteemile.

Miks ma seda ikkagi räägin? Nüüd te lähete tööle. Tegelikult küll ilmselt 90+% teist juba töötab. Joosep Toots väitis aga, et töö on lollide ja hobuste jaoks. Andsin selle väite ChatGPTle. To teadis suurepäraselt, et see pärineb Oskar Lutsu „Kevadest“ ja vastas, et seda võib mõista mitmel tasandil:

1. Toots kui lõbus ja ulakas tegelane.
   Toots oli tuntud oma naljade, kavaluse ja tööpõlguse poolest. Ta eelistas tegemisi, mis pakkusid talle lõbu, mitte rasket füüsilist tööd. Tema ütlus võib olla lihtsalt irooniline või naljaga öeldud, et endale ja teistele tööst kõrvalehiilimist õigustada.
2. Töö kui sund ja kohustus.
   Toona maal elades oli töö (eriti füüsiline töö) igapäevane ja vältimatu osa elust. Toots, kes hindas rohkem mängu ja vabadust, võis näha, et töö piirab isiklikku vabadust. Tema mõtteviis peegeldab soovi vältida kohustusi ja elada muretumat elu.
3. Sotsiaalne kommentaar või mäss autoriteedi vastu.
   Toots võis kaudselt väljendada trotsi täiskasvanute või ühiskondlike ootuste suhtes. Lause võib kõlada kui noore inimese mäss autoriteedi ja traditsioonide vastu – stiilis „ma ei tee nii, nagu teie arvate, et peab.“
4. Võrdlus hobustega.
   Hobused olid tol ajal peamised tööloomad. Kui Toots ütleb, et töö on hobuste jaoks, viitab ta sellele, et see on loomade ülesanne – justkui tema oleks „kõrgemal“ või targem kui see, kes töö teeb.

No ja kellest sai kõige vingem tegija „Suves“?

Töö saabki jagada kolmeks: nüri ehk loll töö, hea töö ja äge töö. Kes teist tahab teha ägedat tööd? Aga nüri tööd? Paraku peate te neid kõiki mingis mahus tegema. AITA teeb aga ilma igasuguse vastikustundeta nüri ja ka suure osa tavatööst ära. Maailma majandusfoorumi raporti põhjal asendab tehisaru juba viie aastaga mingil määral ligi 40% senistest töökohtadest, aga samas palkab 2/3 firmasid just tehisaru oskustega inimesi juurde.
Me küll alles õpime kolledžis AITA võimalusi kasutama, aga ses vallas on kavas kiirkorras targemaks ja oskajamaks saada. Nagu ka president Karise TI-tee gümnaasiumites. Nii et kui tahate enam teha ägedat tööd ja kiiremat karjääri, siis hoidke silm kolledži tegemistel peal. Sügisel kui maja remonditud, tulge tagasi magistrisse, mõnda mikrot võtma või lihtsalt sumisema. Õpime koos AITAga töötama! Järgmisel aastal saab kolledž 30 ja siis on niikuinii põhjust teid tihedamalt tagasi kutsuda.

Muide, lasin pärast kõne valmis kirjutamist ka Chatil kõne teha. See on teksti sabas lisatud. Pakkus lausa kaks versiooni korraga! Kokkuvõttes ei ole need üldse halvad. Ju ta on neid ennegi teinud. Aga julgeks väita, et need on midagi sellist, millest 2001. aasta lõpetajad palusid mul just mitte rääkida. „Tuult tiibadesse“ tuli ka ära. 😉
Järeldus: inimesi on jätkuvalt vaja, et uut ja ägedat luua, aga ka et tehisaru juhtida. Ägedat tööelu teile! Ja näeme jälle!
 

ChatGPT koostatud kõned

Kõne 1

Muidugi! Siin on pidulik ja inspireeriv kõne, mis sobiks hästi Pärnu kolledži 2025. aasta lõpuaktusele – näiteks dekaani, õppejõu või vilistlase suust peetuna: Lõpuaktuse kõne – Pärnu kolledž, 2025.

Head lõpetajad, austatud õppejõud, pereliikmed, sõbrad ja külalised!

Täna on päev, mille nimel on tehtud palju tööd, kulutatud unetuid öid ja jagatud nii kahtlusi kui ka väikeseid võite. See on päev, kus vaadatakse tagasi, kuid samas ka edasi – hetk, mil üks teekond saab väärika punkti ja järgmine juba ootab ees.
Pärnu kolledž ei ole lihtsalt õppeasutus. See on koht, kus on vormitud isiksusi, arendatud mõtteviise, harjutatud koostööd ja ennekõike – kujundatud inimesi, kellel on teadmised ja julgus muuta maailma. Me ei õpeta siin ainult ameteid, vaid anname kaasa ka väärtused: inimlikkuse, avatuse, ettevõtlikkuse ja vastutustunde.
Teie, kallid lõpetajad, olete õppinud ajastul, kus maailm muutub kiiremini kui kunagi varem. Tehisaru, rohepööre, tööelu paindlikkus – need ei ole enam tuleviku märksõnad, vaid osa meie igapäevast. See tähendab, et teie teadmised ei jää kunagi seisma, vaid hakkavad alles tööle – kohanema, rakenduma, looma uut.
Ärge kartke eksida. Suured ideed sünnivad sageli väikeste vigade kaudu. Olge valmis katsetama, aga ärge unustage ka kahtlema – iseendas, maailmas, vastustes, mis tunduvad liiga lihtsad. Just see on hariduse suurim väärtus: oskus küsida paremaid küsimusi.
Tänan südamest kõiki, kes on täna siin – ja ka neid, kes võib-olla ei saa kohal olla, aga kelle toetus on olnud hindamatu. Vanemad, partnerid, lapsed, sõbrad – teie roll on olnud vaikne, kuid tugev.
Kallid lõpetajad – te olete Pärnu kolledži lugu. Ja nüüd on teie kord seda edasi kirjutada – töökohtades, kogukondades, peredes, maailmas. Ärge unustage, kust te tulete, kuid veelgi olulisem – ärge piirake end sellega, kuhu arvate, et kuulute.
Palju õnne teile kõigile ja head teed!

Aitäh!

Kui soovid, et kõne oleks näiteks humoorikam, lühem, või sobiks konkreetse eriala lõpetajatele (nt turismi, sotsiaaltöö, ettevõtluse suund), anna lihtsalt teada – kohandan rõõmuga!

Kõne 2. Loomulikult! Siin on pidulik kõne Pärnu kolledži 2025. aasta lõpuaktusele. Seda saab kohandada kas lõpetaja, õppejõu, külaliskõneleja või rektori toonis – allolev versioon on sooja ja inspireeriva tooniga lõpuaktuse peokõne, mille võiks pidada näiteks kolledži juhataja või kutsutud kõneleja:
Pärnu kolledži 2025. aasta lõpuaktuse kõne.

Head lõpetajad, austatud õppejõud, vanemad, sõbrad ja külalised!

Täna on päev, mille tähendus on palju suurem kui diplomid või lõpetamistunnistused. Täna on päev, mil me peatume hetkeks, et vaadata tagasi teekonnale, mida igaüks teist on läbinud – teekonnale täis tööd, pühendumust, unetuid öid, eneseületusi, aga ka rõõmu, uusi sõpru ja avardunud maailmapilti.
Pärnu kolledž ei ole lihtsalt haridusasutus – see on kogukond, kus igaühe hääl on loeb, kus sünnivad ideed ja areneb julgus mõelda isemoodi. Siin on lubatud küsida „miks?“, „aga mis siis kui...?“, ja vahel ka lihtsalt „kas peab?“. Just need küsimused viivad edasi – ühiskonda, teadust, ettevõtlust, elu.
Te olete õppinud mitte ainult eriala, vaid ka iseennast. Iga esitluse, praktika, eksami ja grupitöö kaudu olete kasvanud spetsialistideks, kellel on teadmised, aga ka oskus kohaneda, suhelda ja luua. Ja see on hindamatu.
Maailm ei ole kunagi olnud lihtne ega valmis. Te lähete sellest uksest välja ajastul, mil ühiskond vajab rohkem kui kunagi varem inimesi, kes oskavad mõelda kriitiliselt, tegutseda vastutustundlikult ja märgata neid, kes vajavad tuge. Teie haridus ei lõpe täna. See lihtsalt muutub – elukestvaks õppimiseks, avatud meeleks, elutargaks uudishimuks.
Lubage mul jagada teiega üht mõtet, mis on mind ennast alati saatnud: „Ära karda suuri unistusi – karda pigem väikest meelt.“ Teie võimalused on piiritud. Teie potentsiaal ei ole seotud ainult sellega, mis seisab diplomi peal, vaid eelkõige sellega, mida te olete valmis ise looma ja millesse uskuma.
Head lõpetajad – olge uhked oma saavutuste üle. Tänage neid, kes teid on toetanud. Ja ärge unustage – kuigi tee viib teid nüüd eri suundades, on üks asi, mis jääb: te olete alati osa Pärnu kolledži loost.
Südamlikud õnnesoovid teile ja tuult tiibadesse!

Aitäh!

Kas soovid, et kohandaksin selle näiteks mõne konkreetse eriala lõpetajale, lisaksin naljakaid vahepalasid või teeksin kõne lühemaks?