Üliõpilasesinduse ülesehitaja: „Kõige olulisem oli luua struktuur, mis jääb kestma“

TÜ Pärnu kolledži üliõpilasesinduse tugevus ja tänane järjest kasvav hoog on suurel määral seotud inimestega, kes on otsustanud midagi päriselt ära teha. Üks neist on Marie Kristiin Lahesoo – kolmanda aasta ettevõtluse ja projektijuhtimise tudeng, kelle algatusel ja eestvedamisel sai üliõpilasesindus Pärnu kolledžis taas hoo sisse.

Pärnust pärit ja kodulinnaga tihedalt seotud

Marie Kristiin on pärit Pärnust ning ütleb, et kodulinna tunnetus on olnud tema otsuste juures alati tähtis. Enne kolledžisse tulekut töötas ta raamatupidamise assistendina, mis andis hea ülevaate ettevõtte sisemisest toimimisest
„Nägin, kuidas numbrite taga on tegelikult inimesed, otsused ja koostöö. Sealt tekkis arusaam, et tahan tulevikus tegeleda just selliste protsesside juhtimisega,“ ütleb ta.
See kogemus viis ta ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava juurde. Õpingute jooksul on talle üha enam hakanud meeldima projektijuhtimine – selle selge eesmärgistamine, meeskonna juhtimine ja praktiline vastutus.
„Kogu esinduse töö kinnitas mulle, et projektijuhtimine sobib minu olemusega,“ lisab ta.

Õppeained, mis loovad tugeva vundamendi

Marie Kristiinil on raske välja tuua ühte lemmikõppeainet, kuid ta eelistab neid, mis panevad mõtlema ja pakuvad väljundi päriselus. Mikro- ja makroökonoomika andsid põhjaliku arusaama majandusprotsessidest ning äri- ja lepinguõigus lõi kindla raamistiku ettevõtluse juriidiliseks pooleks. Praktiliste ainete seas toob ta esile teenusmajanduse, kus õpitut sai testida väljaspool auditooriumi.
„Olen teenusmajanduse lähenemist kasutanud Eesti Üliõpilaskondade Liidus sotsiaalpoliitikaga tegelemisel. On hea tunne, kui saad kasutada loengus õpitut tegelikes aruteludes ja lahendustes,“ ütleb ta.

Uus üliõpilasesindus: algus ühest ideest

Marie Kristiini teekond üliõpilasesinduses algas esimesel kursusel. Selgus, et toimivat esindust ei olnud Pärnu kolledžis mõnda aega eksisteerinud. Koos kaasüliõpilase Pillega otsustasid nad selle uuesti käivitada.
„Mõte sündis esimeselt kursusepeolt, aga tegusid oli vaja märksa rohkem. Väga kiiresti sai selgeks, et tegu on suure ja vastutusrikka ettevõtmisega,“ meenutab ta. Suureks pöördepunktiks kujunes kohtumine Tartu ülikooli üliõpilasesinduse liikmetega, kust tekkis toetav võrgustik ja inimesed, kes jagasid kogemusi ja andsid nõu.
Tee ei olnud lihtne, kuid kogemus tõi tunnustust mitmest suunast, sealhulgas sotsiaalvaldkonna üliõpilaskogult ja Tartu Ülikooli Sihtasutuselt.

Ametiaeg, mis muutis esinduse nägu

Marie Kristiin juhtis Pärnu kolledži üliõpilasesindust kaks aastat. Tema eesmärk oli luua toimiv ja järjepidev struktuur, mis toetaks tudengite huve ka siis, kui ta ise enam esindust ei juhi. Töö hõlmas suhtlust vilistlastega, koostööd teiste ülikooli esindustega, rolli selgitamist koolijuhtkonnale ning tudengite kaasamist. Kui alguses tegutses vaid kolm inimest, siis tänaseks on esindusest kujunenud ligi kahekümneliikmeline aktiivne ja toimiv meeskond.
„See kasv näitas, et tudengitel oli vajadus ja soov panustada. Näha seda arengut oli mu ametiaja kõige rõõmustavam osa,“ ütleb Marie Kristiin.

Oskused, mis kujundavad tuleviku

Esinduse töös arendas Marie Kristiin eelkõige suhtlemisoskust – konfliktide lahendamist, partneritega suhtlemist ja meeskonna eri vajaduste mõistmist.
„Olen näinud, mis vahe on juhil ja liidril. Mõlemad on olulised, aga liidri roll loob keskkonna, kus inimesed tahavad kaasa tulla,“ kirjeldab ta. Kuigi tal ei ole veel täpselt paigas, millises suunas ta karjääri jätkab, teab ta, et esinduses saadud kogemused mängivad selles olulist rolli.
„Kõik need hetked tulevad tulevastes olukordades kasuks,“ ütleb ta.

Meeskond, mis on üliõpilasesinduse suurim tugevus

Marie Kristiini sõnul on Pärnu kolledži üliõpilasesinduse tugevus selgelt selle meeskond. Vabatahtlikud tudengid panustavad oma aega ja energiat, et koolielu oleks sisukas ja tudengite huvid oleksid kaitstud nii kolledži kui ülikooli tasandil.
„Iga üritus, iga mugavus tudengitele ja iga väiksemgi parendus on märk sellest, et esindus töötab tudengite heaks,“ ütleb ta. Tema suurim soov on, et tulevased eestvedajad ei peaks enam alustama nullist, vaid saaksid keskenduda suurematele eesmärkidele.