Teema: Pärnu kolledž 30

Kujutlegem korraks, et ühe tavalise tööpäeva hommikul selgub ootamatult, et kalendrist on kadunud kõik koosolekud ehk ei mingeid kutseid, päevakordi ega suhtlusplatvormide linke. Ei laeku ka ühtegi meeldetuletust, et veerandtunni pärast tuleks ekraani ette koguneda.

Üksi ei vilista keegi sümfooniat, aga miks siis eeldada, et arst ravib üksi, kui meditsiinis on vähemalt kaheliikmelises ühise sihiga meeskonnas töötamine põhiline töövorm? Eesti hiljutised tervishoiureformid keskenduvad meeskonna ja võrgustike moodustamisele juba esmatasandil. Need on mõeldud parandama meeskonnapõhise meditsiini kättesaadavust, kuid ei ole erinevatel põhjustel siiski veel jõudnud spetsialistide praktikasse.

11. septembril tähistas Tartu Ülikooli Pärnu kolledž oma 30. aastapäeva juubelipeoga, mis tõi kolledžisse kokku tudengid, vilistlased, praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Nüüd saab peo meeleolukamaid hetki vaadata ka pildigaleriist.

ärnu kolledž sai kuue Tartu Ülikoooli samba alla 1996. aastal. Samal aastal koostati üleriigilise planeeringu „Eesti 2010” stsenaariumeid, kus allakirjutanul oli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuhina ülimalt raske veenda kaasatud eksperte kirjeldama „Militaarse infooaasi” nimelist stsenaariumi. See tundus toonase Fukuyama „Ajaloo lõpu?” ja liberaalse maailma võidukäigus ilmvõimatu.

11. septembril toimub Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. juubeliaasta raames väitlussarja „Tagasi dispuudi ehk argumenteeritud väitluse juurde“ kolmas kohtumine. Seekordse dispuudi „Noorte (õppimine ja töö ehk) eneseteostus tuleviku-Pärnus“ keskmes on küsimus, milliseid õppimis-, töötamis- ja eneseteostusvõimalusi vajavad noored Pärnus tulevikus.

Eelmise aasta detsembri lõpus, kui Pärnus valiti aasta tegu, võitis rahvahääletuse Pärnumaa I jõululaulupidu – kaunis, soe ja paljudele, kaasa arvatud minule südamesse läinud üritus. Ometi jäi mind see tulemus veidi kummitama. Mitte sellepärast, et jõululaulupidu poleks olnud aasta teo tiitlit väärt. Hoopis sellepärast, et varju jäid justkui teod, mis muudavad Pärnu argipäeva veel aastakümneid: Rääma sild, Supeluse tänava uus ilme, Munamäe lasteala ja ka mõned väiksemad linnaruumi muutnud objektid. Ka Pärnu Muusikafestival ehk Järvide festival tähistas 15. tegutsemisaastat. See pani mind mõtlema, kuidas ja mille järgi ehk kui teadlikult me ikkagi oma valiku teeme?

Minu isiklik kogemus on läbipõimunud töötamisest, õpetamisest ja õppimisest TÜ Pärnu kolledžis. Süda hakkab siiani kiiremini tuksuma, kui mõtlen rikastavatele kogemustele, mida sai kogetud nii kolleegina kui ka värske tudengina. Mäletan siiani spontaanset vestlust Heli Toomaniga kolledži trepil, kui ta pakkus mulle võimalust ühineda turismiosakonna tiimiga ja viia välispraktikad uuele tasemele.

Pärnu kolledži 30. sünnipäeva puhul meenutab vilistlane Triin Mäger, kes lõpetas 2014. aastal sotsiaaltöö korralduse eriala, oma tudengiaega kolledžis. Triin pani oma mälestused kirja värssidesse – neis on nii õpinguid, tudengielu, sõprust, ühiseid ettevõtmisi kui ka inimesi, kes tema kolledžiaastatesse jälje jätsid.

Marit Piirman turismi- ja hotelliettevõtlus, 2014

TÜ Pärnu kolledži 30 aastasse mahub väga palju inimesi, kohtumisi ja lugusid. Igaühel, kes on siin õppinud, on oma Pärnu kolledž – oma kursusekaaslased ja õppejõud, olulised hetked, naljad, ettevõtmised, õppetunnid ja paigad, mis on meelde jäänud.