Skip to main content

Ajalugu

Pärnu sai ülikoolilinnaks 1699. aasta suvel, kui Academia Dorpatensis Tartust siia üle toodi. Immatrikuleeriti 191 uut üliõpilast. Esimeseks rektoriks oli professor Michael Dau. Academia Pernaviensise nimi ilmus ülikooli pitsatile 1700. aasta juunis. Ülikool sai Pärnus töötada 1710. aastani, mil linn kapituleerus Põhjasõjas Vene vägedele. 

1990. aastal pidas Pärnu linnavolikogu vajalikuks avada Pärnus instituudi või Tartu Ülikooli teaduskonna kuurortoloogia, turismi- ja puhkemajanduse uurimiseks ning kaadri ettevalmistamiseks. 

Uuesti sai keskkoolijärgse hariduse omandamine Pärnus võimalikuks 01.09.1991, mil asutati Pärnu Majanduskool. Kohe asutamisel seati eesmärgiks õppeasutuse arendamine kõrgkooliks ja käivitati sihipärane arendustegevus – koostööprojekt Kanada Kolledžite Assotsiatsiooniga turismi- ja hotellimajanduse eriala avamiseks – ning ühtlasi alustati kooli raamatukogu loomist. 

1994. aastal munitsipaalkool riigistati, õpilaste arv ületas 200 piiri ning avati turismi ja hotellimajanduse osakond. Pärnu Majanduskool muutus üha populaarsemaks kogu Eestis ja väljastpoolt Pärnu maakonda pärinevate õppurite osakaal suurenes pidevalt. 1994. aasta lõpus peeti Pärnus Tartu Ülikooli päevad. Sealsetel kohtumistel algasid läbirääkimised linna- ja maavalitsusega ülikooli kolledži avamiseks Pärnus. Idee läbitöötamiseks moodustati ühiskomisjon. 

20. märtsil 1996 kirjutasid Pärnu linnavalitsus, Pärnu maavalitsus, Tartu Ülikool, Haridusministeerium ja Pärnu Majanduskool Pärnus alla koostöölepingule.  

17. mail 1996 asutati Pärnus Majanduskooli baasil Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, mis tegutseb TÜ asutusena oma põhikirja alusel. 1996. aasta juunis algas Pärnu kolledžis 1996/1997. õa vastuvõtt ärijuhtimise diplomiõppekavale. 14. veebruaril 1997 avati turismi- ja hotelliettevõtluse diplomiõppekava ning sama aasta 3. detsembril sai nurgakivi Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppehoone, asukohaga Ringi 35. 6. septembril 1998 avati sotsiaaltöö korralduse diplomiõppekava. 

1998. aasta kevadel lõpetas Pärnu Majanduskooli viimane lend ning 1999. aasta oli Pärnus kuulutatud ülikooliaastaks, teadvustamaks 300 aasta möödumist esimese ülikooli avamisest Pärnus. Kogu teema-aasta ettevõtmised, mida koostöös korraldasid Tartu Ülikool, TÜ Pärnu kolledž ning Pärnu maa- ja linnavalitsus, toimusid deviisi all „ÜLIKOOL PÄRNUS – 300”. Toimus hulk eripalgelisi sündmusi, näiteks 

  • 17. sajandi stiilis rongkäik, 
  • kolledži siseõuel avati mälestusmärk Kompass, autoriks Hannes Starkopf, 
  • Raivo Trassi lavastus „Vaimsus ja barbaarsus” Endla teatri esituses, 
  • C. Orffi suurteos „Carmina Burana”,Vanemuise teatri ooperikoori ja Pärnu linnaorkestri esituses, 
  • pidulik jumalateenistus Eliisabeti kirikus, kolledži lipu õnnistamine. 

22. veebruaril 1999 valmis kolledži uue hoone esimene osa ning 22. veebruaril 2001 teine osa ehk raamatukogu. 2002. aastal avati Pärnu kolledžis veeökosüsteemide majandamise õppekava, mis 2012. aasta 1. jaanuaril suleti. Perioodil 2006–2011 lõpetas õppekaval 58 üliõpilast. 

9. jaanuaril 2005 möllas kogu Eestis jaanuaritorm. Pärnus tõusis merevee tase 2,95 m üle Kroonlinna nulli. Vesi tungis kolledži hoonesse ning oluliselt said kannatada kolledži raamatukogu, elektri- ja küttesüsteem, arvutid, serveriruum, mööbel ja seinad. 

30. novembril 2007 nimetati ärijuhtimise õppekava ümber ettevõtlus ja projektijuhtimise õppekavaks. 31. oktoobril 2008 avati Pärnu kolledžis rahvusvaheline heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava, mis meelitas kolledžisse õppima üliõpilasi kogu maailmast.  

6. jaanuaril 2010 alustas Pärnu kolledžis täiendusõppeprogramm „Väärikate ülikool”, mille eesmärk on eakate inimeste isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamine. Väärikate ülikool on tänaseni osalejate seas väga populaarne, tuues kuulajate ette nii maailmarändureid, aga ka eluks vajalikke teadmisi.  

17. detsembril 2010 avati Pärnu kolledžis esimene eestikeelne magistriõppekava „Teenuste disain ja juhtimine”. 28. jaanuaril 2011 nimetati ümber 1998. aastal avatud sotsiaaltöö korralduse õppekava, mille uueks nimeks sai „Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus”.  

16. detsembril 2013 pälvis Pärnu kolledž Tartu Ülikooli õppekvaliteedi edendamise auhinna.  

6. mai 2019 on Pärnu kolledži, Tartu Ülikooli ning Pärnu linna jaoks märgiline kuupäev. Nimelt allkirjastasid Pärnu linn ja Tartu Ülikool viieks aastaks koostööleppe, mille eesmärk on kujundada TÜ Pärnu kolledžist 2024. aastaks Lääne-Eesti väljapaistev kõrgharidus- ja pädevuskeskus, sh kasvatada põhiõppe üliõpilaste arvu ning suurendada kolledžis ja/või selle vahendusel teostatavate täiendusõppe-, teadus- ja arenduslepingute mahtu. Pärnu kolledžist sai esimene regionaalne kolledž, mille arengut toetavad linn ning maakonna teised omavalitsused.  

28. augustil 2019 tähistati Academia Pernaviensise asutamise 320. aastapäeva ning asutati samanimeline ühing ja toimus esimene mõttekoda. MTÜ Academia Pernaviensis on loodud selleks, et soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada siit pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevustega linna haridus- ja kultuurielu ning toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel. Tegevuste sisuks on mõtestada ja arendada intellektuaalselt Pärnu linna ja maakonna suundumusi, edendada Pärnut konverentside ja täiendõppe linnana, mõttekodade kokkutuleku kohana. Academia Pernaviensise kogukonda kuulub üle 300 inimese, kelle seas on nii teadlasi, ajakirjanikke, oma ala juhtivaid eksperte, ministreid, õppejõude, õpetajaid kui ka aktiivseid noori. 

MTÜ Academia Pernaviensise asutajaliikmed: 

  • Rein Veidemann, kirjandusteadlane, kirjanik ja õppejõud, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor 
  • Margit Raid, ettevõtja, konsultatsioonibüroo Miski omanik ja juht 
  • Ülle Sirk, Eesti Teaduste Akadeemia vastutav koordinaator Tartus 

1. oktoobril 2019 loodi KOBAR – Pärnumaa Arenduskeskuse, Pärnu linna ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ühisprojekt, et tõhustada Pärnumaa ettevõtluse arendamist, uute loovate ja innovaatiliste ettevõtete loomist ning vajalike spetsialistide ettevalmistamist. KOBAR koondab ühisesse tegevusruumi ülikooli, arendajate ja ettevõtjate teadmise, ettevõtlusinkubaatori ja juurdepääsu maailma olulisematele teadus- ja tehnoloogiaandmebaasidele. Pärnumaa ja Lääne-Eesti ettevõtjad kohtuvad KOBARas kõigi Eesti ülikoolidega ning see toimib ühe-peatuse-poe põhimõttel. KOBAR on koduks pop-up-ettevõtlus- ja kultuurikohvikutele, kus aasta läbi sumisevad ettevõtjate, professionaalide, mentorite, idu-, harg- ja loomeettevõtjate kogukonnad. KOBARa projekti I etapis tehti Ringi 35 hoones ümberehitustööd ruumide funktsionaalsuse muutmiseks SA Pärnumaa Arenduskeskuse ja ettevõtlusinkubaatori jaoks. 

11. okroobril 2019 toimus I Korkenfabrik Raamatukohvik. Esimene pop-up-kultuurikohvik toimus kolledži raamatukogus Pärnu restoranide nädala 2019 raames ning sellega elustati Ringi 35 ajaloolises osas ja praeguses raamatukogus tegutsenud kunagise korgivabriku pärandit.  

14. mail 2021 avati pärast Pärnu kolledži õppehoone II osa, sh raamatukogu värskendustöid teine osa ning Pärnu kolledži 3. korrusele kolisid ametlikult SA Pärnumaa Arenduskeskus ja ettevõtlusinkubaator.