Teema: Pärnu kolledž 30

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. juubeliaasta programmi raames toimus Pärnu Rannahotellis avalik dispuut „Loovus, kultuur ja Pärnu noored ehk kui Rail Balticu esimene rong Pärnu jõudis, oli kohalik kultuur ja loovus ja noored juba…“.

12. juulil toimub Pärnus avalik dispuut „Loovus, kultuur ja Pärnu noored ehk kui Rail Balticu esimene rong Pärnu jõudis, oli kohalik kultuur ja loovus ja noored juba…“, kus arutletakse, milline võiks olla Pärnu kultuuri- ja loomekeskkond tulevikus ning milline roll on selles noortel.

Pean alustama sellest, et ma ei ole arvuti- ega ajuteadlane. Olen õppejõud, kes püüab üliõpilasi juba ligi 10 aastat kriitiliselt mõtlema panna. Tänavu jaanuaris saabus ühes minu õppeaines jälle tagasisidestamiseks ports üliõpilaste töid, kuid sel korral neid lugedes olin ühtaegu rõõmus ja kurb. Tõesti, keeleliselt olid tööd paremad (vaid mõttekriips oli liiga pikaks venitatud), aga sisult hingetumad, täis õhku ja tühje lauseid. Kirjutatud oli palju ja suuri sõnu tehes, aga vahel tekkis tunne, et loen tuttavaid sõnu, millel puudub mõte. Korduvalt pidin kasutama Google’i abi saamaks aru keerukatest sõnadest ja väljenditest, mis osutusid käsitletud valdkonnaga mitteseotuks.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on oma 30. juubeliaastal koos Academia Pernaviensise mõttekojaga võtnud nõuks tuleviku mõjutamiseks minna tagasi minevikku. Dispuudid ehk väitlused olid aastatel 1699–1710 Pärnus tegutsenud akadeemia, Academia Gustavo-Carolina, alates 1700. aasta suvest Academia Pernaviensise, ehk praeguse Tartu Ülikooli ja Pärnu kolledži eelkäija põhiline õppevorm. Vähemalt osa dispuute oli avatud ka linnarahvale ning neist anti teada trükitud ja üles riputatud teatistega.

21. mail toimus Kultuuriklubis Tempel Tartu Ülikooli Pärnu kolledži konverents „Disain mõtestab, turundus võimendab: kahe maailma mõjusate kogemuste kujundamine“. Konverents tõi kokku teenusedisaini, disainmõtlemise, turunduse ja kliendikogemuse huvilised, et arutleda, kuidas sünnivad lahendused, mis vastavad inimeste vajadustele ja jõuavad õigete sihtrühmadeni.

Enne sügavamasse arutellu laskumist tuleb selgitada statistika mõistet, sest kui me ei tea, mis see on, siis me ei oskaks sellest ka puudust tunda. 1749. aastal Gottfried Achenwalli kasutusele võetud termin viitas algselt „riigi kohta käivate andmete uurimisele”. Sõna ise tuleneb saksa keelest – statistik, mis omakorda on pärit uusladina keelest (statisticum ehk „riigi”) ja itaalia keelest (statista ehk „riigimees, poliitik”). Definitsiooni järgi on statistika ehk arvustikuteadus teadusharu, mis tegeleb andmete kogumise, analüüsimise ja tõlgendamisega.

30. mail kella 10.40–11.40 toimub Pärnu HUUBis arutelu, kus Tartu Ülikooli Pärnu kolledž koos Academia Pernaviensise mõttekoja ja Eesti Väitlusseltsiga väitleb teemal „Kui Rail Baltica esimene rong Pärnu jõudis, olid noored juba…?".

17. mail kohtusid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. sünnipäeva puhul selle asutamise juures olnud inimesed ja töötajad, kes on olnud kolledžiga seotud selle algusest tänaseni.

Mis juhtub linnaga, kui üks selle olulisemaid majandusmootoreid äkitselt seiskub? Kujutleme hetkeks Pärnut ilma turismi ja tipptasemel turismiõppeta – mida see tähendaks linna elule, identiteedile, toimetulekule ja tulevikuväljavaadetele tähendaks?

TÜ Pärnu kolledž tähistab tänavu 30. sünnipäeva. Sel puhul toome esile sinu – meie vilistlaste ja tudengite – mälestused, mõtted ja kogemused.