Skip to main content

Õppekoormus

Üliõpilane osaleb õppetöös kas täis- või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse valdkonnas ühe nominaalse õppeaasta (kahe õpitud semestri) möödumisel üliõpilase immatrikuleerimisest või viimasest üleviimisest. Õppekoormust kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Tasuta on võimalik õppida üldjuhul vaid eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppides. Uuesti samale kõrgharidusastmele ja samale õppekavale sisseastumisel ja tasuta õppimisel kehtib ülikooliseadusest tulenev piirang. Osakoormusega õppe nõuete mittetäitmisel või soovides õppida vabalt valitud tempos on võimalik õppida eksternina

Ülikoolis on võimalik õppida päeva- või sessioonõppe vormis. Sessioonõppes toimub õppetöö kord kuus kolmapäevast pühapäevani ja suur rõhk on üliõpilase iseseisval tööl. Vabanenud õppekohti on võimalik täita konkursi korras. Vaata vabanenud õppekohti

 

Täis- ja osakoormus

Ainesüsteemi alusel õppiv üliõpilane arvatakse oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks: 

  • täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekava järgi, mille alusel ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluvast nominaalmahust; 

  • osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava järgi, mille alusel ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluvast nominaalmahust. 

Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse. Osakoormusega õppimine on tasuline. Õppekava mahtu (õppeaasta lõpul on ainepunktide summa väiksem kui 50%) mittetäitev üliõpilane eksmatrikuleeritakse. 

Mis on kontaktõpe?

Kontaktõpe on õppetöö, milles osalevad samal ajal nii üliõpilane kui ka õppejõud, sealhulgas reaalajas kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil toimuv õppetöö. 

Soodustused ja piirangud

Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele võivad üliõpilased ja eksternid taotleda oma tööandjalt õppepuhkust. Üliõpilasel on võimalik taotleda õppetoetusi ja õppelaenu.  

Õppetoetuse maksmist ja määramist reguleerivad riiklikul tasandil õppetoetuste ja õppelaenu seadus ja määrus üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord. Tartu Ülikoolis reguleerib stipendiumide ja õppetoetuste maksmist ja määramist stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord

Õppelaenu taotlemist reguleerib õppetoetuste ja õppelaenu seadus