Pärnu kolledži projektid hõlmavad turismi, sotsiaaltöö, ettevõtluse ja teenuste disaini valdkondi. Uute teadussuundadena on lisandumas mereökoloogia, ressursside juhtimine ja teenustemajandus. Projektide raames teeme rahvusvaheliset koostööd tunnustatud ülikoolidega kui ka asutustega. Oma projektides oleme suuna võtnud ka regionaalsete murede lahendamisele.
Partnerid: Kurzeme Planeerimisregioon, Riga Planeerimisregioon, MTÜ “Garden Pearls”, Madona omavalitsus, Valmiera omavalitsus, Gulbene omavalitsus, Special Protection cultural Monument Turaida Museum Reserve, Bīriņu mõisapark, Smiltene omavalitsus, MTÜ Oleru mõis, “Cēsu municipality tourism development agency”, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Maaturism, Pärnu Linnavalitsus, Viljandi omavalitsus, Tõstamaa Mõis.
Projekti eesmärk on edendada piiriülest turismitoodet Aiapärlid. Seejuures luues ja ühendades võrgustikku uusi aedu ja koos olemasolevate aedadega parandada ligipääsetavust turismitoodetele ja nendega seotud teenustele läbi sotsiaalse innovatsiooni. Läbi teenuste ja toodete arendamise täiustatakse aedu nii, et need oleksid kättesaadavad väga erineva võimekuse ja vajadustega külastajatele.
Periood: 01.05.2021–31.08.2024 Rahastaja: Nordplus Eelarve: 58 201€ Partnerid: Haaga-Helia University of Applied Sciences Soomest, Alytus Art School Leedust, Graphic Chamber Lätist, Academia Gustaviana Society ja +372.community Eestist
Eesmärk/sisu
Projekti sisuks on Combined Creative Business Lab kontseptsiooni arendamine, tuginedes rahvusvahelisele võrgustikule (ülikoolid, ettevõtted, organisatsioonid, loovsektor) ning luues tulevikus tegutsemiseks virtuaalse keskkonna.
Peamine eesmärk on integreerida regionaalne ja rahvusvaheline koostöö loovmeetoditega klassikalises teenusedisaini ja disainmõtlemise laboratooriumi kontekstis, julgustades erinevate distsipliinide koostööd - teenusedisain, ettevõtlus, teadus, looverialad, tuues omakorda kokku ülikoolid (tudengid, õppejõud, teadlased), loovsektori ja oma valdkonna eksperdid erinevatest ettevõtetest ja asutustest.
CREAFORUM platvorm julgustaks kõigi nimetatud osapoolte kokkusaamist ja koostööd - teenusedisaini laboratoorium kasutades loovmeetodeid.
Peamine eesmärk on julgustada üliõpilasi juhendajate toetusel disainima lahendusi ettevõtete probleemidele, kasutades lisaks loovmeetodeid, mis oleks edaspidi toetatud ka virtuaalse keskkonna ja digilahendustega. Selline koostöövorm arendab üliõpilaste probleemilahendusoskusi, pakub võimaluse lahendada nn päriselu probleeme turvalises ja mängulises keskkonnas, arendab meeskonnatööoskusi ning laiendab võimalusi koostööks ettevõtjatega (praktikavõimalused, uurimistööteemad jne). Projekti siht on luua toimiv rahvusvaheline võrgustik, mis on aluseks disain- ja loovmõtlemise laboratooriumi loomisele, tuginedes digilahendustele ning toimides ka virtuaalses keskkonnas.
Periood: 01.01.2022–31.08.2024 Rahastaja: Erasmus+ Cooperation partnerships in higher education (KA220-HED) Eelarve: 374 689€ Partnerid: Haaga-Helia University of Applied Sciences (Soome), University of Aveiro (Portugal), Ghent University (Belgia), Hanze University of Applied Sciences, Groningen (Holland)
Eesmärk/sisu
Projekti sisuks on veebipõhise ingliskeelse õppemooduli "Service Design for Wellness and Healthy Ageing" (teenusedisain heaolu ja tervisliku vananemisega seotud teenuste loomiseks ning kohandamiseks) loomine ja arendamine.
Moodul koosneb neljast kursusest, on ingliskeelne ning iga kursuse maht on 5 EAP-d. Moodul on mõeldud magistriõppe tasemele, kuid kursuseid ja moodulit saab kohandada ka täiendusõppe läbiviimiseks.
Ideeks on kujundada õppemoodul, mis keskendub heaolu- ja terviseteenuse disainile 50+ vanusegrupile, arvestades kesk- ja vanemaealiste isiku- ja omapära, eelistusi jne.
Kursuste teemad:
Kursus 1 – Design Management and Wellness theories (Disainijuhtimine, heaoluteooriad)
Kursus 2 – Service Design (in ageing society) (Teenusedisain vananevas ühiskonnas)
Kursus 3 – Design anthropology (just 50+ vanusegrupi kontekstis) (Disaini antropoloogia)
Kursus 4 – Business models in service sector (Ärimudelid teenussektoris)
Periood: 01.12.2022–30.11.2026 Rahastaja: Euroopa Komisjon Eelarve: 353 031€ Partnerid: Aalborg Universitet (Denmark), Aarhus Universitet (Denmark), Agencia Estatal Consejo Superior de Investigaciones Cientificas (Spain), Alfred-Wegener-Institut Helmholtz-Zentrum fur Polar- und Meeresforschung (Germany), Centre National de la Recherche Scientifique CNRS (France), Fundacion AZTI - AZTI Fundazioa (Spain), Hellenic Centre for Marine Research (Greece), Helsingin Yliopisto (Finland), Institut Francais de Recherche pour l'Exploitation de la Mer (France), Institut Royal des Sciences Naturelles de Belgique (Belgium), Institute of Oceanology BAS (Bulgaria), Institutul National de Cercetare-Dezvoltare Marina Grigore Antipa (Romania), Istituto Superiore per la Protezione e la Ricerca Ambientale (Italy), Luonnonvarakeskus (Finland), Norsk Institutt for Vannforskning (Norway), Stazione Zoologica Anton Dohrn (Italy), Stichting Deltares (Netherlands), Suomen Ymparistokeskus (Finland), Scitation - Science Communication Lda (Portugal), The Secretary of State for Environment, Food and Rural Affairs (UK), WCMC LBG (UK)
Periood: 01.10.2021–30.09.2025 Rahastaja: Euroopa Komisjon Eelarve: 130 000€ Partnerid: Aalborg University (Denmark), Athina-Erevnitiko Kentro Kainotomias Stis Technologies Tis Pliroforias, Ton Epikoinonion Kai Tis Gno̱sis (Greece), Cepesca-confederacion Espanola de pesca (Spain), Christian-Albrechts-Universitaet zu Kiel (Germany), Coispa Technologia & Ricerca Scarl (Italy), Danmarks Tekniske Universitet (Denmark), Eigen Vermogen van Het Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (Belgium), Fundacion AZTI - AZTI Fundazioa (Spain), Hellenic Centre for Marine Research (Greece), Institut Francais de Recherche pour l'Exploitation de la Mer (France), Institut National d'Enseignement Superieur pour l'Agriculture, l'Alimentation et l'Environnement (France), International Council for the Exploration of the Sea (Denmark), Johann Heinrich von Thuenen-Institut, Bundesforschungsinstitut fuer Laendliche Raeume, Wald und Fischerei (Germany), Marine Institute (Ireland), Mindfully Wired Communications LBG (UK), Partikas Drosibas, Dzivnieku Veselibas un Vides Zinatniskais Institutsbior (Latvia), Politecnico di Milano (Italy), Stichting Wageningen Research (Netherlands), University of Tartu (Estonia), The Secretary of State for Environment, Food and Rural Affairs (UK), The University Court of the University of St Andrews (UK), Universite de Bretagne Occidentale (France), University of Strathclyde (UK), Wageningen University (Netherlands)
Periood: 01.01.2024–31.12.2026 Rahastaja: Euroopa Komisjon Eelarve: 150 000€ Partnerid: Ghent University (juhtivpartner, Holland), Utrecht University (Holland), University of Aveiro (Portugal), Endeavour (Belgia), Kohtla-Järve Linnavalitsus, Valga Linnavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesmärk/sisu:
Haavatavates ja kahanevates linna-naabruskondades on mitmeid strateegilisi, ruumilisi ja institutsionaalseid võimalusi energiapöördeks, aga ka hulgaliselt mitte-rahalisi takistusi. Seejuures on üheks peamiseks probleemiks kollektiivse agentsuse arendamine ja õiglase ülemineku korraldamine. CO2PED projekt loob tugivahendid, et tugevdada elanike, ühistute ja omavalitsuste võimet liikuda edasi positiivse energiaga piirkondade (PED) arendamisel. Projekt hõlmab 8 näidislinnaosa Belgias, Eestis (Valga kesklinn ja Kohtla-Järvel Järve), Hollandis ja Portugalis, kus viiakse läbi erialaülesed uuringud naabruskonna sotsiaalsete ja muutusvõime osas. Naabruskondade juhtum-uuringud pakuvad tulevikupilte, ühise agentsuse asjaolusid, institutsioonide edasiarendamist ja kohaliku rahva mandaadi tugevdamist. Eesmärk on anda elanikele ja naabruskonnaühendustele ’kätte otsad’, võimalused ja volitused sealsete energia-kliimategevuste aktiivseks korraldamiseks. Uuritakse ja arendatakse kogukondade, naabruskondade võimet kavandada muutuste läbiviimist kaasavamalt. Projekti tulemusi saab tõsta Euroopa erinevatesse institutsionaalsetesse ja ruumilistesse kontekstidesse. Tegevused aitavad lõppkokkuvõttes kaasa linnastrateegiate energiaküsimuste tugevdamisele ELi rohelise kokkuleppe elluviimisel. Korraldada ühiseid akadeemilisi seminare ja linnaosa külastusi. Tulemused publitseeritakse teadusartiklitena.
Periood: 01.09.2023–31.08.2026 Rahastaja: Euroopa Komisjon Eelarve: 173 854.50€ Partnerid: University of Vigo (juhtivpartner, Hispaania), Federación Galega de Municipios e Provincias (Hispaania), Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ, Sapiens Energia Coop. V. (Hispaania), Eesti Leader Liit, Unión de Cooperativas EspazoCoop (Hispaania), Fundación Juana de Vega (Hispaania), Association Europeenne Leader Pourle Developpement Rural (Belgia)
Eesmärk/sisu:
EC4RURALi eesmärk on süvendada ja arendada suhteid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning maakogukondade vahel, et aidata neid energiaüleminekut, tagades ka ääreliste ja nürgema arengutasemega maapiirkondade ja kogukondade aktiivse osalemise. Projekti eesmärk on käivitada kogukonnaenergeetikat ning edendada maapiirkondade energiakogukondi, mis põhinevad kodanike, VKEde, ja valla ametiasutuste ning maaelu arendamise LEADER rühmade aktiivsel osalemisel taastuvenergia tootmisel maapiirkondades. Galicias ja Eestis viiakse läbi piloodid 34 juhtumiuuringuga erinevates maavaldades, sealhulgas 11 juhtumiuuringut Eesti maavaldades. Ülikool teoastab raam- ja juhtumuuringuid energiakogukondade tunnuste, tingimuste, suutlikkuse ja barjääride kohta, viib ellu koolitusprogrammi kogukonnaenergeetikast ning soodustab laiemalt kohalikku energiajuhtimise mudelit Eestis.
Skills4CMT projekti eesmärk on arendada ranniku- ja mereturismi valdkonnapõhiseid oskuseid, tõsta turismihariduse kvaliteeti ning pakkuda digitaalseid õpilahendusi ja paindlikke õppevorme.
Täpsemalt:
Viiakse läbi uuringud ning intervjuud ranniku- ja mereturismi piirkondades, et kaardistada olulised erialased teadmised ja oskused, mis on vajalikud just selles spetsiifilises valdkonnas töötamiseks, ning millised on praegused puudujäägid
Arendatakse teiste kõrgkoolidega koostöös välja õppemoodul, mis pakuks puuduvaid teadmisi
Suurendatakse digilahenduste osakaalu õppeprotsessis ning e-õppe võimalusi
Peamine sihtrühm on nii tulevane kui ka olemasolev tööjõud ranniku- ja mereturismi valdkonnas Euroopa jaheda veega sihtkohtades - Läänemere, Põhjamere, Atlandi ookeani ääres. Lisaks on kasusaajad teised kõrgkoolid, kolledžid, turismiettevõtjad ja arendusorganisatsioonid.
Projekt ühildab paremini kõrghariduses õpetatava tööturu vajadustega toetades EL-i tarka spetsialiseerumist. Projekt soodustab kohalikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja säilimist rannikuregioonides. Kuna turism on rahvusvaheline äri, toetab projekt Euroopa rannikualade arenemist ühtse turismituru ja -sihtkohana.
Täiendav informatsioon: Tõiv Jõul, projekti koordinaator, toiv.joul@ut.ee
Periood: 05.10.2020–30.06.2022 (pikendatud kuni 30.03.2023) Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond Eelarve: 27 753€
Eesmärk/sisu
Projekti raames alustatakse koordineeritud praktikajuhendajate koolitamist (sh töökohapõhise õppe). Eesmärk on tagada praktikate juhendamisel võimalikult ühtlane kvaliteet ja tase.
Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni eriala õppejõudude stažeerimise läbi on eesmärgiks tõsta sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala kursuste õppekvaliteeti ja praktilist väärtust. Samuti on oluline õppejõudude praktiliste oskuste ja teadmiste omandamine, mida saab hiljem õppetöös rakendada. Stažeerimise tulemusel omandavad õppejõud praktilisi oskusi ja teadmisi, mida saab hiljem õppetöös rakendada.
Praktikute kaasamine õppetöösse aitab muuta õpet praktilisemaks. Praktikute kaasamine võimaldab õpet paremini seostada tööturu vajadustega, tagab üliõpilastele parema ettevalmistuse praktikale minekuks ning suurendab võimalust saada peale ülikooli lõpetamist parem töökoht. Tegevuse tulemusel tekivad õpetamist pidevalt jätkavad praktikud, kellega tekib koostööside ning seda lihtsam on neid loodetavasti edaspidi kaasata (näiteks praktikate korraldus).
Periood: 01.09.2020–31.12.2022 Rahastaja: ERASMUS+ Eelarve: 232 539€ Partnerid: TÜ Pärnu kolledž ning Pärnu Muuseum Eestist, Läti Ülikool ning Zeit Hotel Lätist, Thomas More Mechelen-Antwerpen ning Dr Guislain’i muuseum Belgiast. Projektikodulehthttps://sisu.ut.ee/mindtour/
Image
Eesmärk/sisu
Projekti partnerid on kolmest erinevast riigist ehk Eestist TÜ Pärnu kolledž ning Pärnu Muuseum, Lätist on kaasatud Läti Ülikool ning Zeit Hotel ning Belgiast Thomas More Mechelen-Antwerpen ning Dr Guislain’i muuseum.
Projekti eesmärk ja sisu: projekti peamiseks eesmärgiks on tõsta turismiettevõtjate teadlikkust ja võimet väärtustada vaimse erivajadustega inimesi ning nende perekondi kui kliente. Projekti ülesandeks on välja töötada suunised turismiteenuste disainimiseks ja arendamiseks, mis toetaksid just vaimse erivajadustega klientide teenindamist turismisektoris. Samas püütakse teenuste disainimisel silmas pidada nende multifunktsionaalsust ehk sobivust ka teiste sihtgruppidega, nt lastega reisijad/külastajad.
Projekti peamiseks sihtgrupiks on turismiettevõtjad, vaimupuudega inimesed ja nende perekonnad ning projektis osalevad kõrgkoolid.
Projekti tegevustena valmib esmalt uuring selle kohta, milline on hetkeolukord vaimupuudega (intellektipuudega) inimesetele pakutavate turismiteenuste seas ning millised on peamised vajadused, valmisolek selliste teenuste pakkumiseks. Peamiste tulemustena valmivad aga koostööpartnerite vahel esimesed prototüübid teenustest, mis ongi kohandatud ja suunatud vaimupuudega inimestele ja nende peredele. Prototüüpide väljatöötamisel osalevad partnerkõrgkoolide üliõpilased, kes koostöös projektis osalevate turismiettevõtjatega disainivadki uued lahendused vaimse erivajadusega klientide vastuvõtmiseks. Kogu protsessi kohta valmib kirjalik ülevaade ning käsiraamat koos nõuannete ja suunistega sihtgrupile parimate teenuste disainimiseks. Ühtlasi valmib ka töövahend, mille abil turismiettevõtjad saavad juba olemasolevaid teenuseid ning planeeritavaid teenuseid hinnata vaimupuudega inimeste kliendisõbralikkuse perspektiivist.
Projekti kestus on 28 kuud ehk peaaegu 2,5 aastat. Kahe aasta pärast peaksid olema valmis partnerite juures teenusteprototüübid, mida sihtgrupi peal testida.
Ülaltoodud tekst väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.
Eesmärk/ sisu
Analüüsida koroonaviiruse leviku majanduslikku mõju ja turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariume koroonakriisi järel ning leida võimalusi, mida peaks Eesti turismisektori arendamiseks lähiajal ja pikemas plaanis tegema. Uuringu jaoks intervjueeriti turismile omaste majandusharude esindajaid ja väliseksperte ning peeti fookusgrupi arutelusid turismierialaliitude ja ‑organisatsioonide esindajatega.
Tulemused
Koostati turismi edasise arengu kohta kolm võimalikku stsenaariumi.
Esimese stsenaarium, mille pealkirjaks pandi uuringus „Kriis kestab“, näeb ette, et viiruse levikut ei suudeta tänavu suvel rahvusvahelise reisimise võimaldamiseks piisavalt ohjeldada. See tähendaks, et Eesti turismis kordub valdavalt 2020. aastaga sarnane mudel, kui domineerib siseturism ja lähiriikidega kokku lepitu kohaselt lubatud turism. Kriitiliste tegurite hulka kuuluvad muu hulgas turvalisuse tagamine ja inimeste pidev teavitamine turvanõuetest, turuosaliste toetamine ja riskide vähendamine, keskkonnakoormuse jälgimine, põhipersonali säilitamine ja turismioskuste taseme parandamine. Turvalisust ei taga ainult riik, vaid ka iga teenusepakkuja.
Teise stsenaariumi „Euromull“ järgi saab suvel vabamalt reisida Euroopa riikide vahel, kuid jätkuvad piirangud mujalt saabujatele. See tekitab Euroopas tiheda konkurentsi ja riigid rakendavad toetusmeetmeid. Turism taastub nii Euroopas kui ka Eestis 2019. aasta tasemele viie-kuue aasta jooksul, kuid teistsugusena. Siinne turismisektor seisab valiku ees, kas jääda Eesti- ja Baltikumi-keskseks või hakata koos naabermaadega võimendama Läänemere turismibrändi, et kasutada võimalust jagada Euroopa turismiturgu ümber Läänemere piirkonna kasuks. Võimalikud lahendused hõlmavad muu hulgas kommunikatsiooni ja ühtse usaldusväärse infovälja loomist koos naabermaadega, riigisiseste osaliste kaasamist ja omavahelist õppimist, riiklikku koostööd turismisektori toetamisel ning digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse vähendamist.
Kolmandas stsenaariumis „Lendame taas!“ pakutakse, et turisminõudlus hakkab 2021. aasta teisel poolel kiiresti taastuma, kuna viirusest saadakse jagu terves maailmas. Varasemad näitajad ületatakse kolme aastaga, kuid arvestada tuleb suurte muutustega turgude ümberjagamisel. Kaugetele maadele reisimine võib viia siseturult maksejõulise kliendi. Lähiaastatel kergitab inflatsioon kinnisvara- ja toormehindu ning elu läheb kallimaks. Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele ja elamustele suunatud kestliku rohepöörde mudeliga, sest turg ja Euroopa Liidu toetusraha sõltub sellest, kui tõsiselt võetakse keskkonnaeesmärkide täitmist.
Periood: 01.10.2020–30.09.2021 Rahastaja: Interreg Baltic Sea Region, Seed Money Eelarve: 50 000€ Partnerid: Satakunta University of Applied Sciences (Soome), Association of Sea Cities and Municipalities (Poola), Riga Planning Region (Läti), Municipality of Söderhamn (Rootsi), Eesti Väikesadamate Arenduskeskus (Eesti), TÜ Pärnu kolledž (Eesti)
Image
Eesmärk/sisu
Tegemist on ettevalmistava projektiga uue suuremamahulise projektitaotluse koostamiseks, mille eesmärk saab olema Läänemere regiooni ranniku- ja mereturismi jätkusuutlik arendamine pealinna piirkonnast väljaspool. Võtmetegurina on fookuses sadamad, mille ümber koondada külastajatele huvipakkuvaid teenuseid, tooteid, turismimarsruute, et seeläbi elavdada piirkonna atraktiivsust ja kohalikku ettevõtlust. Läbiv teemafookus on jätkusuutlikkus.
Eesmärk on suurendada eri tasandite omavahelist koostööd – sadamad, regionaalsed omavalitsused, turismiarendusorganisatsioonid, teenusepakkujad, väikeettevõtjad, olemasolevad klastrid ja ühendused – et piirkonda ühiselt brändida, turundada, jätkusuutlikult arendada ning tõsta selle tulemusena regiooni külastatavust.
Uue põhitaotluse tarbeks tehakse käesoleva ettevalmistava projekti raames taustauuring ning hetkeolukorra kaardistus, et põhjendada arenduste vajadust. Andmete kogumiseks saadetakse küsimustik väikesadamatele ning ümbritsevatele seotud ettevõtetele ning mõne sadamaga tehakse süvaintervjuu. Saadud tulemused annavad ülevaate ja sisendi põhiprojekti, et taotleda rahastust esilekerkivate probleemide lahendamiseks.
Käesoleva projekti tulemusena koostatakse põhiprojekti tööplaan, leitakse partnerid ja võrgustik ning otsustatakse tööde jaotus. Lisaks kaardistatakse erinevad rahastusvõimalused ning leitakse parim lahendus uue taotluse esitamiseks ja pannakse paika edasine tegevusplaan taotluse sisseandmiseks.
Täiendav informatsioon: Gristel Leetma, projekti koordinaator, gristel.leetma@ut.ee.
Image
Periood: 01.09.2019–1.05.2021 Rahastaja: Nordplus Projekti eelarve: 8000€ Partnerid: TÜ Pärnu kolledž Eestis ja Seinäjoki Rakenduskõrgkooli Soomest
Eesmärk/sisu
Projekti "Social Work without Borders" eesmärgiks on tõsta üliõpilaste teadmisi ja oskuseid rahvusvahelisest sotsiaaltööst, eelkõige laste, noorte ja peredega tehtavast sotsiaaltööst Soomes ning Eestis. Projekti partneriteks on Seinäjoki Rakenduskõrgkool ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Projekti raames toimub kahe partneri vaheline õppejõudude mobiilsus, kes tutvustavad läbi loengute ja seminaridele oma riigis tehtavat sotsiaaltööd ja sellega kaasnevaid karjäärivõimalusi. Lisaks õppejõudude mobiilsusele osalevad kummagi partnerkõrgkooli 9–15 üliõpilast ekspressmobiilsuses, kus minnakse vastavalt kas Soome või Eesti sotsiaaltöö organisatsioonidesse nädalaks praktikale ja õppevisiitidele
Projekti edukaks läbiviimiseks ning TÜ Pärnu kolledži poolt osalevate üliõpilaste töö arvestamiseks loodi uus kursus “Laste õigused ja heaolu Eestis ja Soomes”.
4. septembril 2019 toimusid loengud eesti lastekaitsetööst, laste õigustest ja kohustustest. Loengud viisid läbi Anne Rähn ning külalisena Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu.
Seinäjoki Rakenduskõrgkooli õppejõudude Arja Haapaharju ja Tiina Kohtamägi üliõpilastega Eestis.
Seinäjoki Rakenduskõrgkooli õppejõudude Arja Haapaharju ja Tiina Kohtamägi üliõpilastega Eestis.
4. oktoobril 2019 toimus Seinäjoki Rakenduskõrgkooli õppejõudude Arja Haapaharju ja Tiina Kohtamägi loengupäev TÜ Pärnu kolledzi sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala üliõpilastele. Vastavalt projekti kavale käsitlesid loengud ja arutelud Soome lastekaitsetööd ning perede ja noortega tehtavat sotsiaaltööd.
26.–31. jaanuaril 2020 toimus TÜ Pärnu kolledzi üliõpilaste ekspressmobiilsus Soome, Seinäjokile. Nädalase mobiilsuse käigus toimusid Soome laste- ja peredega tehtavat tööd tutvustavad ja käsitlevad seminarid, arutelu ning õppevisiidid. Kogu nädala jooksul said nii TÜ Pärnu kolledži kui Seinäjoki Rakenduskõrgkooli poolt osalevad üliõpilased põhjaliku ülevaate sellest, mis probleemidega Soomes lapsed ja pered kokku puutuvad, kuidas neid probleeme lahendatakse ja millised sarnasused-erinevused kahe riigi
Image
Seinäjoki Rakenduskõrgkooli õppejõudude Arja Haapaharju ja Tiina Kohtamägi üliõpilastega Soomes.
lastekaitsetöös esinevad. Mobiilsuse raames tutvuti näiteks mitme lasteaia tööga, asendushooldust pakkuvate asutustega, sotsiaaltöötajate igapäeva kohustuste ning erakorralise sotsiaaltööga. Mobiilsuses osales TÜ Pärnu kolledžist sotsiaaltöö assistent Liina Käär ning 13 sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala üliõpilast 3. kursuselt.
11.–12. veebruaril 2020 viisid TÜ Pärnu kolledži õppejõud Anne Rähn ja Liina Käär läbi loengud eesti lastekaitsetööst, laste õigustest ja heaolust ning peredele pakutavatesttoetustest-teenustest Seinäjoki Rakenduskõrgkoolis.
19.–24. aprillil 2020 toimus Seinäjoki Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala üliõpilaste ekspressmobiilsus Pärnusse Eestis.
Ülaltoodud tekst väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.
Image
Periood: 01.05.2018–31.10.2020 Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond Projekti eelarve: 749 755€ (637 292€ on Eesti-Läti programmitoetus) Partnerid: Juhtpartneriks on Vidzeme Turismiassotsiatsioon. Läti Ülikool, Turaida Muuseum, mittetulunduslikud ühendused „Limbazu Lauvas“, „Oleri Mõis“ ning 5 omavalitsust: Amata, Burtnieki, Gulbene, Koceni, Rūjiena Lätist. Tartu Ülikoolile MTÜ Estonian Gardens SA Pärnumaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Pärnu linn ja OÜ Sangaste Mõis Eestist.
Image
Eesmärk/ sisu
Projekti “Garden Pearls” raames luuakse uus turismitoode – külastajatele avatud Eesti ja Läti aiad ning kaunid pargid saavad ühise nime „Garden Pearls“, et koguda tuntust aiandusturismi huviliste ja teiste külaliste seas, olgu nad kohalikud või kaugemalt tulnud.
Eesti ja Läti on tegemas esimesi samme aiandusturismi arendamisel, sest aiandusturism on üha rohkemate turistide jaoks esmaseks reisimotivatsiooniks või oluliseks lisapõhjuseks puhkuse sihtkoha valimisel. Mõlema riigi parimate kogemuste ja oskuste jagamine ning ühtne toote ja teenuse pakkumine võimaldab jõuda suurema hulga külastajateni, mitmekesistada meie turismimaastikku ning arendada veelgi jõudsamalt meie kauneid aedu.
Esialgselt on marsruudiga ühinenud 44 aeda ja parki, neist 21 Eestist ja 23 Lätist. Et tagada parim võimalik külastuskogemus, on marsruudis nii suuri linna- ja mõisaparke, kollektsioonaedu, puukoole kui ka armsaid väiksemaid iluaedu.
Projekti peamised tegevused:
aiandusturismi kui toote arendamine ja teenuse disain;
Garden Pearls töödega ühinenud aedade ja parkide omanike ja töötajate koolitused ning oskuste arendamine;
Garden Pearls marsruudi turundus (kohalikel ja välisturgudel), sealjuures infomahuka ja külastust planeerida aitava veebilehe loomine, messikülastused, avatud aedade üritused ning loomulikult ka turundusmaterjalide loomine;
väikesemahulised investeeringud Garden Pearls marsruudi aedadesse ja parkidesse, eesmärgiga muuta need meie külastajatele veelgi atraktiivsemaks.
Periood: 01.03.2018–31.10.2020 Rahastaja: Interreg Central Baltic Projekti eelarve: 399 933.15€ (ERFD 311 250.66€) Partnerid: TÜ Pärnu kolledž Eestist, Södertörn University Rootsist, Satakunta University of Applied SciencesSoomest ja Vidzeme University of Applied Sciences Lätist
Image
Image
Eesmärk/ sisu
Aastatel 2018–2020 viib Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiosakonna meeskond ellu programmi Interreg Central Baltic toetatud projekti NatureBizz. Koos õppejõudude ja ekspertidega Rootsi (Södertörn University), Soome (Satakunta University of Applied Sciences) ja Läti (Vidzeme University of Applied Sciences) ülikoolidest, uuritakse loodusressursse kasutatavate mikroettevõtjate oskusi, teadmisi ja pädevusi ning töötatakse välja vajadustega arvestavad e-kursused.
Projekti esimeses faasis viiakse TÜ Pärnu kolledži juhtimisel läbi erinevad uuringud. Kaardistatakse erinevatele sektori arengukavadele ja raportitele tuginedes ning ettevõtjate ning neid koondavate organisatsioonide esindajatega intervjuude läbi viimise tulemusel oskused ja pädevused, mis võiks olla mikroettevõtjatel, kes kasutavad oma tegevustes loodusressursse. Erinevate riikide uuringutulemused koondatakse ning info põhjal luuakse neli erinevat inglisekeelset e-kursust.
Periood: 1.11.2014–31.01.2016 Rahastaja: Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahendid Projekti eelarve: Partnerid: TÜ Pärnu kolledž Eestist
Eesmärk/ sisu
Projekti eesmärk oli panustada Tbilisi ja Minski turismipiirkondade jätkusuutlikkuse kasvu, fookusega sündmusturismil. Eesmärgi saavutamiseks tutvustati sealsetele tänastele ja tulevastele turismiettevõtjatele, sihtkoha turismiasjalistele ja ülikoolide turismivaldkonna spetsialistidele häid näiteid, kuidas Eesti turismi-sihtkohad ja -ettevõtted on kasutanud sündmusi ja festivale nõudluse suurendamiseks, sh madalhooajal.
Eesti praktikutest turismiasjaliste (ettevõtjad ja sihtkohaorganisatsioonide juhid) osalusel ning TÜ Pärnu kolledži juhtimisel viidi Tbilisis ja Minskis läbi seminarid ning korraldati õppereis-seminar Eestis. Tudengid osalesid Eestis suveülikooli kursusel.
Projekti tulemusena said Gruusia ja Valgevene turismiasjalised värskendada oma teadmisi, said juurde huvitavaid ideid ja kogemusi ning uusi kontakte. Koostöö partnerülikoolidega Caucasus University ning Minskis Belarus State Economic University jätkub.
Ülaltoodud tekst väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.
Image
Periood: 01.10.2013–31.03.2016 Rahastaja: Erasmus LifeLong Learning Programme Projekti eelarve: Partnerid: Saksamaa, Austria, Itaalia, Eesti, Portugali, Rumeenia, Türgi ja Suurbritannia ülikoolide, äriettevõtete ja konsultatsiooniettevõtete esindajad
Eesmärk/ sisu
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiosakond osaleb rahvusvahelises projektis, mille akronüüm CUBITUS tähendab ülikoolide ja ettevõtete vahelist jätkusuutlikku koostööprogrammi turismisektoris. Projekti eesmärk on suurendada akadeemikute oskusi konsulteerida turismisektori ettevõtteid seeniorturismi valdkonnas.
Töö käigus valmivad juhendmaterjalid kuidas arendada seeniorturismi tooteid ja konsulteerida äriettevõtteid ning neljas riigis viiakse läbi piloot-konsultatsiooniprojektid.
Projekti tulemusena saavad 10 koolitajat taotleda ISO17024 sertifikaadi ning igast riigist saavad osaleda vähemalt 3 turismiettevõtet konsultatsiooni protsessis, mille eesmärk on arendada seeniorturismi tooteid.
Periood: 01.09.2014–31.08.2016 Rahastaja: Erasmus+ Projekti eelarve:
Partnerid: Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
Image
Image
Image
Eesmärk/ sisu
Projekti eesmärgiks on kasutada kõrgkoolide õppetööd virtuaalseid mänge, andmaks tudengitele võimaluse osa saada ettevõtete käivitamisest kuni juhtimiseni läbi tänapäeva infotehnoloogiliste vahendite.
GAMES projekti kestel arendatakse välja ja võetakse kasutusele virtuaalne mäng kui innovaatiline hariduslik meetod kõrghariduses. Mängu kasutamine hariduses ühendab endas nii hariduslikku kui meelelahutulikku poolt, hõlmates üliõpilasi ja lastel neil katsetada erinevaid hariduse aspekte. Üks valdkond, milles edukalt virtuaalmänge kasutatakse, on peamiselt ettevõtlushariduse valdkond. Ettevõtlusmäng on nagu ärisimulatsioon või -mudel kas siis tervest äriorganisatsioonist või selle osast. Sellised simulatsioonid ja mudelid ongi eksperimentaalsed õppetegevused, mis aitavad kaasa üliõpilaste erinevate teadmiste kasutamisele terviklikumalt.
Periood: 1.11.2012–31.12.2013 Rahastaja: Välisministeeriumi humanitaarabi ja arengukoostöö toetus Projekti eelarve: Partnerid: TÜ Pärnu kolledž
Eesmärk/ sisu
Projekti eesmärk oli panustada turismisihtkohtade konkurentsivõime kasvu. Selle saavutamiseks tutvustati Krimmi ja Batumi tänastele ja tulevastele turismiettevõtetele Pärnumaa turismi häid näiteid, et saada uusi ideid oma ettevõtete teenuste arendamiseks ja uusi kontakte edasiseks koostööks.
Pärnumaa praktikutest turismiasjaliste (ettevõtjad, juhid) osalusel ning TÜ Pärnu kolledži juhtimisel viidi Krimmis ja Batumis läbi seminarid ning korraldati õppereis Eestisse. Tudengid said osaleda suveülikooli kursusel.
Projekti teemafookusteks olid teenuste disain ja turundus, koostöövõrgustike arendamine ja meeskonnatöö, rahvusvaheline turismiettevõtlus.
Projekti tulemusena said Ukraina ja Gruusia turismiettevõtjad ja –tudengid uusi teadmisi ning kogemusi, uusi kontakte ning koostöö partnerülikoolidega Caucasus University ning Taurida National University jätkub.
Periood: 01.01.2012–31.12. 2016 Rahastaja: LIFE+ Nature program Projekti eelarve: 126 796€ Partnerid: TÜ Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Pärnu Linnavaltsus
Eesmärk/ sisu
EL komisjon kiitis Üle-Euroopalisel konkursil heaks Keskkonnaameti, Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu kolledži ühise projektitaotluse „URBANCOWS“ Pärnu rannaniidu looduskaitseala koosluste ja loodusväärtuste taastamiseks, külastuskorralduse ja keskkonnateadlikkuse edendamiseks. Projekti käigus tegelevad Pärnu kolledži eksperdid taastamistööde üldise nõustamisega, rannikulõugaste taastuskava koostamise ja selle elluviimise seirega, liigikaitseliste tööde korraldamisega ning avalikkuse kaasamise strateegia koostamise ja rakendamisega. Koostöös teiste projektipartneritega on Pärnu kolledži ülesandeks korraldada projekti lõpukonverents linnaliste loodusväärtuste kaitse ja avalikkuse kaasamise temaatikal.
Pärnu rannaniidud on nii Eestis kui Euroopas tähelepanuväärne näide oluliste loodusväärtuste säilimisest aktiivselt areneva linnaruumi ja suure puhkemajandusliku kasutusega alade kõrval. Kaasajal on aga Pärnu rannaniitudele traditsioonilise karjatamise lakkamine ja linnalise surve suurenemine viinud loodusväärtused tõsisesse kriisi, millest väljapääs on rannikurohumaade hoolduse taastamine ning looduväärtustega arvestatav külastuskorralduse arendamine. Projekti üldeelarveks on 1,138 mil eurot ja kestuseks 5 aastat.
Tulemused
Projektiga luuakse võimalused rannaniitude karjatamiseks ja külastuskorralduse edendamiseks läbi vastava taristu rajamise, hooldatakse rannikulõukaid ning tegeletakse avalikkuse teavitamise ja kaasamisega.
5.–6. aprill toimusid Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis loometalgud, mis tõid kokku tegusad inimesed üle terve linna. Ürituse eesmärk oli ühendada erinevate valdkondade esindajad, et koos leida innovatiivseid lahendusi, mis muudaksid meie ühist elu Pärnus veelgi paremaks.
Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.
