Teema: teadus

13. mail tähistatakse Euroopa doktorantide päeva. Eestis toimub sellega seoses 11.–17. mail doktorantide nädal, mida veab Eesti Doktorikool koostöös Eesti kõrgkoolidega. Nädala eesmärk on näidata, millega doktorantuuris tegeletakse ja millist väärtust doktorantide töö ühiskonnale loob.

TÜ Pärnu kolledži turismiteenuste kaasprofessori Anne Roosipõllu ja õppejõu Karit Jääratsi ning kaasautorite Mare Kurvitsa ja Krista Loogma artikkel „Integrated Learning Between Vocational and Higher Education in Tourism Specialties: The Example of Estonia“ pälvis ajakirja Journal of Tourism and Leisure Studies välja antava rahvusvahelise tunnustuse Tourism and Leisure Studies International Award for Excellence. Artikkel käsitleb kutse- ja kõrghariduse lõimimise võimalusi turismierialadel ning toob Eesti näitel esile, miks on vaja paindlikumaid ja paremini seotud õpiteid. Uurimuse lähtekoht oli praktiline vajadus arendada turismiharidust nii, et õppija teekond oleks sujuvam ja haridussüsteemis väheneks dubleerimine. Anne Roosipõllu sõnul sai mõte alguse juba 2019. aastal, kui Pärnu kolledžis arutati kolmandatest riikidest pärit õppijate väljaõppe võimalusi. „Tol ajal oli turismisektoris väga suur tööjõupuudus ning otsisime lahendusi, kuidas pakkuda kiiret, paindlikku ja sisukat ettevalmistust,“ selgitas Roosipõld. Kuigi COVID-19 kriis ja geopoliitilised arengud muutsid turismisektori olukorda, ei kadunud algne küsimus kuhugi. Vastupidi, vajadus mõtestada turismihariduse ülesehitust muutus veelgi olulisemaks. Uuringu järgi koosneb Eesti turismisektor valdavalt mikro- ja väikeettevõtetest, kus töötajatelt oodatakse mitmekülgseid oskusi. See tähendab, et vaja on spetsialiste, kes suudavad ühendada praktilise tööoskuse, analüütilise mõtlemise ja kohanemisvõime. Samal ajal toimivad kutse- ja kõrgharidus suuresti eraldi süsteemidena, mis võib kaasa tuua kordusi õppes ning haridusressursside ebaefektiivset kasutamist. Autorite hinnangul on lõimitud õppel mitu olulist eelist. See aitab vähendada õppekavade dubleerimist, toetab õppija kiiremat liikumist tööturule ning võimaldab siduda kutsehariduse praktilise tugevuse kõrghariduse analüütilise sügavusega. Samuti annaks see võimaluse kasutada paremini kutseõppeasutuste praktilise õppe taristut, näiteks õppekööke ja hotellitube. Uurimus näitab, et valmisolek kutse- ja kõrghariduse lõimimiseks on olemas, kuid see ei ole eri tasanditel ühtlane. Kutsehariduse poolel on valmisolek suurem, kõrghariduses pidurdavad muutusi muu hulgas institutsionaalsed hoiakud ja hirm kõrghariduse „kutsekoolistumise“ ees. Suurimaks takistuseks peavad autorid aga kehtivat seadusandlikku raamistikku, mis ei toeta kutse- ja kõrgkoolide ühiseid integreeritud õppekavasid. Üks uurimuse olulisemaid soovitusi on alustada muutustega väikeste praktiliste sammude kaudu, näiteks ühiste projektide ja pilootlahendustega. Nii saab järk-järgult liikuda süsteemsemate muudatusteni. Autorid on uuringu tulemusi tutvustanud ka ministeeriumide tasandil ning arutanud teemat nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. Roosipõllu sõnul üllatas uurijaid õppijate valmisolek panustada rohkem, kui õpitee on loogiline ja paindlik. Eriti puudutab see 5. taseme õppijaid, kes oleksid valmis jätkama kõrgkoolis ka tasulises õppes, kui varasemate õppeainete arvestamine lühendaks õpiaega. Järgmise sammuna soovib töörühm laiendada teemat teistesse valdkondadesse ning võimalusel võrrelda Eesti kogemust naaberriikidega. Ühe võimaliku suunana nähakse Läti praktika uurimist, sest seal on 5. tase seotud kõrgharidusega, Eestis aga kutseharidusega. Tunnustusega kaasneb kutse järgmisele konverentsile, mis toimub 15.–17. juunil 2026 Kreekas Patrases. Praegu on veel selgumisel, kas autorid osalevad konverentsil kohapeal või veebi teel.

Eesti Teadusagentuuri (ETAG) hiljuti avaldatud ülevaatest selgub, et Eestil on Euroopa Liidu (EL) teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (2021–2027) läinud seni väga hästi. Tugevas konkurentsis on Eestisse jõudnud 286 miljonit eurot teadusraha, mille toel on alates 2022. aastast algatatud ligi 600 rahvusvahelist projekti. Eesti asutustest on programmis kõige edukam olnud Tartu Ülikool, kes on saanud ligi 90 miljonit eurot toetust.

23. mail 2025 kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käskkirjaga Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) välishindamise ehk evalveerimise tulemused. Tartu Ülikool sai Eestis ainsana positiivse hinnangu kõigis kuues hindamise valdkonnas: loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid.

Kuidas mõjutab linnabrändi kujundamine kohalike elanike sidet oma elukeskkonnaga? TÜ Pärnu kolledži magistrant Liisa Kuusi uuris oma lõputöös Tartu linna uue visuaalse identiteedi (TUVI) koosloomeprotsessi mõju Tartu elanike kohaseotusele. Uuringus selgus, et kuigi elanikel on Tartuga tugev emotsionaalne side, ei pakkunud TUVI arendusprotsess neile sisulist võimalust kaasa rääkida.

Kuidas mõjutab linnabrändi kujundamine kohalike elanike sidet oma elukeskkonnaga? TÜ Pärnu kolledži magistrant Liisa Kuusi uuris oma lõputöös Tartu linna uue visuaalse identiteedi (TUVI) koosloomeprotsessi mõju Tartu elanike kohaseotusele. Uuringus selgus, et kuigi elanikel on Tartuga tugev emotsionaalne side, ei pakkunud TUVI arendusprotsess neile sisulist võimalust kaasa rääkida.

Välkkõnelejad igast valdkonnast on oodatud esitama eesti- või ingliskeelseid kaasahaaravaid ettekandeid, milles tutvustavad enda teadustöö tähtsust ja tulemusi.

Aruande autorite seas on Eestist ainsana Tartu Ülikooli Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor Henn Ojaveer. Valitsustevahelise teaduslik-poliitilise elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, IPBES) heaks kiidetud teadusaruande koostajad valiti välja rahvusvahelise konkursi alusel.

15. novembril toimub Tartus konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg“, millele on huvilistel võimalik registreeruda 8. novembrini.

10. detsembrini kestab Vikipeedia terminivõistlus, milles oodatakse kirjutama ning täiendama eestikeelseid lühiartikleid teaduslike mõistete teemal.