Teema: tunnustamine

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna aasta üliõpilasteo konkursil märgiti ära Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse üliõpilaste korraldatud kokandustöötuba „Retsept iseseisvaks eluks“, mis oli suunatud Tallinna Lastekodu järelhooldusnoortele.

TÜ Pärnu kolledži turismiteenuste kaasprofessori Anne Roosipõllu ja õppejõu Karit Jääratsi ning kaasautorite Mare Kurvitsa ja Krista Loogma artikkel „Integrated Learning Between Vocational and Higher Education in Tourism Specialties: The Example of Estonia“ pälvis ajakirja Journal of Tourism and Leisure Studies välja antava rahvusvahelise tunnustuse Tourism and Leisure Studies International Award for Excellence. Artikkel käsitleb kutse- ja kõrghariduse lõimimise võimalusi turismierialadel ning toob Eesti näitel esile, miks on vaja paindlikumaid ja paremini seotud õpiteid. Uurimuse lähtekoht oli praktiline vajadus arendada turismiharidust nii, et õppija teekond oleks sujuvam ja haridussüsteemis väheneks dubleerimine. Anne Roosipõllu sõnul sai mõte alguse juba 2019. aastal, kui Pärnu kolledžis arutati kolmandatest riikidest pärit õppijate väljaõppe võimalusi. „Tol ajal oli turismisektoris väga suur tööjõupuudus ning otsisime lahendusi, kuidas pakkuda kiiret, paindlikku ja sisukat ettevalmistust,“ selgitas Roosipõld. Kuigi COVID-19 kriis ja geopoliitilised arengud muutsid turismisektori olukorda, ei kadunud algne küsimus kuhugi. Vastupidi, vajadus mõtestada turismihariduse ülesehitust muutus veelgi olulisemaks. Uuringu järgi koosneb Eesti turismisektor valdavalt mikro- ja väikeettevõtetest, kus töötajatelt oodatakse mitmekülgseid oskusi. See tähendab, et vaja on spetsialiste, kes suudavad ühendada praktilise tööoskuse, analüütilise mõtlemise ja kohanemisvõime. Samal ajal toimivad kutse- ja kõrgharidus suuresti eraldi süsteemidena, mis võib kaasa tuua kordusi õppes ning haridusressursside ebaefektiivset kasutamist. Autorite hinnangul on lõimitud õppel mitu olulist eelist. See aitab vähendada õppekavade dubleerimist, toetab õppija kiiremat liikumist tööturule ning võimaldab siduda kutsehariduse praktilise tugevuse kõrghariduse analüütilise sügavusega. Samuti annaks see võimaluse kasutada paremini kutseõppeasutuste praktilise õppe taristut, näiteks õppekööke ja hotellitube. Uurimus näitab, et valmisolek kutse- ja kõrghariduse lõimimiseks on olemas, kuid see ei ole eri tasanditel ühtlane. Kutsehariduse poolel on valmisolek suurem, kõrghariduses pidurdavad muutusi muu hulgas institutsionaalsed hoiakud ja hirm kõrghariduse „kutsekoolistumise“ ees. Suurimaks takistuseks peavad autorid aga kehtivat seadusandlikku raamistikku, mis ei toeta kutse- ja kõrgkoolide ühiseid integreeritud õppekavasid. Üks uurimuse olulisemaid soovitusi on alustada muutustega väikeste praktiliste sammude kaudu, näiteks ühiste projektide ja pilootlahendustega. Nii saab järk-järgult liikuda süsteemsemate muudatusteni. Autorid on uuringu tulemusi tutvustanud ka ministeeriumide tasandil ning arutanud teemat nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. Roosipõllu sõnul üllatas uurijaid õppijate valmisolek panustada rohkem, kui õpitee on loogiline ja paindlik. Eriti puudutab see 5. taseme õppijaid, kes oleksid valmis jätkama kõrgkoolis ka tasulises õppes, kui varasemate õppeainete arvestamine lühendaks õpiaega. Järgmise sammuna soovib töörühm laiendada teemat teistesse valdkondadesse ning võimalusel võrrelda Eesti kogemust naaberriikidega. Ühe võimaliku suunana nähakse Läti praktika uurimist, sest seal on 5. tase seotud kõrgharidusega, Eestis aga kutseharidusega. Tunnustusega kaasneb kutse järgmisele konverentsile, mis toimub 15.–17. juunil 2026 Kreekas Patrases. Praegu on veel selgumisel, kas autorid osalevad konverentsil kohapeal või veebi teel.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis selgusid 2026. aasta perekond von Tschishevsky mälestusstipendiumi laureaadid. Stipendiumi pälvis kõrgeima punktisummaga Marianne Küüsvek, kes õpib teenuste disaini ja juhtimise erialal. Talle järgnesid Mari-Liis Nõlvak turismi- ja hotelliettevõtluse erialalt ning Kristi Wright, kelle õpingud on seotud sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldusega.

Täna alanud 33. rahvusvahelisel turismimessil Tourest 2026 andis Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit (ETFL) turismi elutööpreemia Tartu Ülikooli Pärnu kolledži emeriitdotsendile Heli Toomanile. Tunnustuse eesmärk on esile tõsta tema pikaaegset ja pühendunud tööd Eesti turismi arendamisel.

23. jaanuaril tunnustas Tartu Ülikooli Sihtasutus ülikooli muuseumi valges saalis 2025. aasta sügissemestri stipendiaate ja tänas sihtasutuse toetajaid. Stipendiume määrati 33 fondist kokku rohkem kui 200 000 euro eest.

Sotsiaalteaduste valdkonna talvepäevadel tunnustati ühiskondlikult aktiivseid töötajaid ning kuulutati välja valdkonna 2025. aasta tegu.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž tunnustas tänavu aasta õppejõuna sotsiaaltöö korralduse nooremlektorit Anne Rähni. Tiitel antakse õppejõule, kes on silma paistnud väga hea õpetamisoskusega ning kelle panust on hinnanud nii üliõpilased kui ka kolleegid.

21. novembril andis rektor Toomas Asser ülikooli aulas pidulikult üle ülikooli tänavused 123 teenetemärki. Sellega algasid rahvusülikooli 106. aastapäeva traditsioonilised üritused, mis jätkuvad pidustustega 1. detsembril.

Tartu Ülikool tunnustas tänavu oma aumärgiga töötajaid, kelle pühendumus ja töö on avaldanud märgatavat mõju ülikooli arengule. Aumärgi pälvis teiste seas ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledži statistika nooremlektor Kandela Õun.

31. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse tunnustada Tartu Ülikooli suure medaliga endist rektorit emeriitprofessor Jaak Aaviksood, professor Marlon Gerardo Dumas Menjivari, professor Kalle Kirsimäed ja professor Ivo Leitot.