Eesti ülikoolide kolledžid panustavad Eesti majanduspoliitika kujundamisse ja ressursside väärindamisse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avalikustas hiljuti pikaajalise majanduspoliitika plaani, mis seab sihiks Eesti majanduskeskkonna tugevdamise, uuenduslikkuse suurendamise ja vastutustundliku ettevõtluse edendamise. Ettevõtjate ootustel ja ettepanekutel põhinev kava rõhutab ettevõtluskeskkonna stabiilsust, õiguskeskkonna läbipaistvust ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust.

Eesti 2035 eesmärkide saavutamiseks on välja toodud kaheksa majanduspoliitika põhimõtet, mis hõlmavad muuhulgas õigusruumi selgust, bürokraatia vähendamist, hariduse ja tööjõu ettevõtlust toetavat suunitlust, ekspordi edendamist ja välisinvesteeringute ligimeelitamist ning ressurside ja taristu kättesaadavust.

Tähelepanuväärne on TÜ Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa Äripäeva tsitaadi, „Kindel tee on sarnaselt Põhjamaadega olemasolevad (loodus)ressursid, mida seni odava toormena välja veetakse,  maksimaalselt väärindada. Ehk siis rõhk tuleb panna energia- ja kapitalimahuka tööstuse arendamisele, mis kasvatab eksporti ning annab allhankijatele ja teenusepakkujaile lisakäivet", valimine ressursimajanduse blokki sisse juhatama.

Raagmaa rõhutas oma kirjutises loodusressursside, nagu puidu, toidutooraine ja maavarade maksimaalse väärindamise tähtsust, et suurendada eksporti, luua kõrgemat lisandväärtust ja anda täiendavaid tellimusi kohalikele allhankijatele ja teenusepakkujatele. Võti on taastuv- ja juhitava energia tootmise suurendamises, aga ka loodusvarade väärindamiseks selgete põhimõtete väljatöötamine ja kaasaegsete energia- ja tööstusparkide rajamine üle Eesti.

TÜ Pärnu kolledži ja teiste Eesti ülikoolide kolledžite ja kompetentsikeskuste panus majanduspoliitika kujundamisel on kiirendada uute teadmiste jõudmist kohalike ettevõtjateni ja toetata uute innovaatiliste firmade loomist. Kolledžid panustavad seni regionaalsesse ettevõtluskeskkonda töötajaid koolitades ja kogukonnategevustes. Edaspidi tuleks oluliselt suurendada nende panust teadus- arendus- ja innovatsiooniprojektides, seda ennekõike koostöös maakondlike arenduskeskustega. Heaks näiteks on siin Pärnumaa Innovatsioonikeskus KOBAR, mille üheks tegevussuunaks on ettevõtete toetamine ja nügimine regiooni ressursside väärindamisel.