Kas Pärnu Muuseumis peaks olema põgenemistuba?

Tihti heidetakse ülikooliõpingutele ette, et need on liiga teoreetilised. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on aastaid antud müüti murda püüdnud kaasates õppetegevustesse praktikuid, viies üliõpilasi õppekäikudele ning andnud neile õppeülesannetena lahendada reaalsete ettevõtete kaasuseid. Sel semestril tegelesid teise kursuse turismiüliõpilased turismiteenuste disaini ja arenduse aine raames keerulise probleemiga – kuidas meelitada Pärnu Muuseumisse gümnaasiumiõpilased.

Üliõpilased kasutasid mitmeid teenusedisaini tööriistu – külastasid erinevaid Eesti elamuslikke harivaid turismiatraktsioone, kaardistasid külastajaprofiile ja külastaja teekonda, arendasid ideid ning katsetasid nende toimimist Pärnumaa gümnasistidega.

Pärnu Muuseumi turundusjuhi Maarja Padari-Kallit sõnul oli väga värskendav näha, et ka üliõpilastel ei olnud eriti kerge gümnasistidega ühist keelt leida ja aru saada, mis on see, mis muuseumi nende jaoks atraktiivseks teeks. "Murrame pead sellega meie ja murdsid ka üliõpilased", lisas Maarja Padari-Kallit.

Kuigi protsess oli keeruline ja ajamahukas, arendasid üliõpilased välja mitu põnevat teenuse prototüüpi (teenuse prototüüp on odavate ja käepäraste vahenditega loodud lahendus idee testimiseks ja/või läbimänguks).

Üliõpilaste juhendaja, TÜ Pärnu kolledži turismiteenuste disaini õppejõu Marit Piirmani sõnul kuulus muuseumile tehtud soovituste hulka kaasata suunamudijana ajalooõpetaja Kristot, kes on oma humoorikate videotundidega noorte südame võitnud; panna noored ajalugu voolima ning muuta üks tuba keskaegseks põgenemistoaks. Üliõpilastele üllatuslikult ei olnud suurem osa gümnasiste põgenemistoas varem käinud.

Üht teenuse prototüüpi saab ka Pärnut puudutavate teadmiste testimiseks katsetada (prototüübi autorid: Sandra Hade, Kristiina Heinvars, Eliise Koolmeister, Kristiina Tkatšenko).

„Väga põnev oli üliõpilaste hinnangut muuseumile kõrvalt näha, endale tundub asjas sees olles, et teatud teemad on kommunikeeritud ja arusaadavad. Töö käigus selgub aga, et kes tihe muuseumikülastaja ei ole, selleni ei pruugi info jõuda ja isegi kui jõuab ei ole see tingimata üheselt arusaadav“, ütles Pärnu Muuseumi turundusjuht Maarja Padari-Kallit.

Üliõpilasi juhendanud Marit Piirman täiendas, et teenusedisaini metoodika võlu ongi selles, et püütakse päriselt külastajat mõista. Teenuse pakkujal on enamasti enda pakutava vajalikkusest selge ülevaade. Külastaja võib asju teisiti tajuda.