Kirjandusturism on kultuuriturismi alaliik, mille puhul reisi eesmärgiks on kuulsate kirjanike ja nende loominguga seotud kohtade külastamine. Kirjandusturismi võib vaadelda ka kui kultuuri- ja pärandturismi ristumiskohas toimuvat erihuviturismi. Kui pärandturism on rohkem kohapõhine, siis kultuuriturismi juured on antropoloogilise mõtte loomises.
Kirjandusturism hõlmab kirjanikega seotud (näiteks sünnikoht, elukoht, haud) või autori teostes kirjeldatud kohtade, maastike ja olustikuga tutvumist. See võimaldab kirjandushuvilistel turistidel ehk kirjandusturistidel suhelda autoritega sel moel, et nad näevad nendega seotud esemeid ja paiku ning kogevad atmosfääri ja ajastut, mil teosed sündisid. Tänapäeva tehnika võimaldab kuulata autorite tekstide esitlusi, vaadata seonduvaid filme ja teha virtuaaltuure.
Kuulsate autorite ja nende teostega seotud kohad köidavad igal aastal miljoneid turiste. Näiteks külastab inglise luuletaja ja näitekirjaniku William Shakespeare'i (1564–1616) sünnikohta Inglismaa väikelinnas Stratford-upon-Avon aastas ligi viis miljonit turisti. Elanikke on linnas vaid 25 000 ja kirjandusturismist on saanud linna oluline majandushoob. Kirjandusturismi magnetiteks on muutunud ka kohad, millest Shakespeare kirjutas. Tuntud kirjandusturismi sihtkoht on Kronborgi loss Taanis, kus külastajad saavad kogeda Hamleti ajastu hõngu. Shakespeare`i Hamlet pole ajalooline isik, loss on temaga seotud vaid nii palju, et see inspireeris kirjanikku oma tegelaskuju looma. Kirjandusturismi sihtkohaks on ka Verona linn Itaalias, kus saab jalutada Shakespeare'i kuulsa näidendi Romeo ja Julia radadel. Veronas asub turistimagnetiks saanud Julia maja, kus väidetavalt loo tegevus toimus. Tegu siiski väljamõeldud looga, kuid sellest hoolimata külastavad paljud inimesed seda maja, mille küljes on ka rõdu, kus näidendi järgi Julia Romeo esimest armastusavaldust kuulis. Maja ise on pärit 13. sajandist, rõdu on selle lisatud alles 20. sajandil, mis kinnitab, et Julia ei ole seal kunagi seisnud.
Kirjandusturistide meelispaigaks on ka Kopenhaagen, kus saab külastada maailmakuulsa lastekirjaniku H. C. Anderseni muuseumi, mis kõneleb tema elust ja muinasjuttudest. Muuseumist leiab kirjaniku tuntumate muinasjuttude taaselustatud keskkondi ja näitusi. Kopenhaagen pakub palju põnevat ka Eduard Vilde (1865–1933) austajatele, kes viibis seal aastatel 1906– 1907 ja 1911–1916 maapaos ja 1918–1919 diplomaatilises teenistuses. Kopenhaagenis sündisid näidendid “Tabamata ime” (1912) ja “Pisuhänd” (1913) ning romaan "Mäeküla piimamees" (1916).
Kuigi eesti keeles kasutatakse sõna „kirjandusturism“ veel harva, võib öelda, et Eestis on kirjandusturism vägagi populaarne ja neid kohti, mis seonduvad armastatud kirjanike ja nende loominguga, on päris palju. Eesti ametlikul turismiinfo veebilehel Puhka Eestis on välja pakutud vahva tuur „Lähme tuurile kuulsate kirjanike radadele“, milles kirjeldatakse olulisemaid kirjanikega seotud muuseume ja paiku. Vaata lähemalt: www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/tuur-kuulsate-kirjanike-radadel
Tallinnas Kadriorus on Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare muuseum, Tammsaarele pühendatud muuseum asub ka Vargamäel. Marie Underi ja Friedebert Tuglase muuseumid asuvad Nõmmel Kirjanduskeskuses. Oma muuseum on ka Oskar Lutsul: nii Tartus kui Palamusel saab ülevaate Lutsu lapsepõlvest, kooliajast ja täiskasvanueast. Seal on "Kevade" filmist tuttav klassiruum, köstri eluruumid ja ümbruskond. Tartu maakonnas Rupsi külas asub Juhan Liivi muuseum, Võru linnas Fr. R. Kreutzwaldi muuseum ja Pärnus Koidula muuseum. Kõiki neid võib nimetada kirjandusturistide sihtkohtadeks.
Kirjandusturismi ning paljusid teisi turismiliike käsitleb meie turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava.
Tutvu õppekavaga: www.ut.ee/et/oppekavad/turismi-ja-hotelliettevotlus