Magistrantide kogemused õppekavast „Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon“ 

Kuidas leida sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna probleemidele parimaid lõimitud lahendusi? Sellele aitab vastuseid leida Tartu ülikooli Pärnu kolledži „Inimesekeskse sotsiaalse innovatsiooni“ õppekava haridus. 

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis toimub taas vastuvõtt õppekavale „Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon“. Sotsiaalset innovatsiooni võib käsitleda väga laialt. Meie õppekava keskmes on sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna koordineeritud koostöö, mis on suunatud inimesekesksete lahenduste loomisele. Omandatakse metoodilised oskused ja teadmised, et leida tõenduspõhised lahendused erinevate sihtrühmade heaolu silmas pidades ning ühendades sotsiaaltöö ja tervishoiu parimad kogemused. Ka valitsuse tegevuskavas tuuakse eesmärgina välja lõimitud ning ühtse sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemi loomine, mis põhineb personaalsusel, teenuste proaktiivsel osutamisel, inimese terviklikul hindamisel ja suurandmete nutikal kasutamisel inimeste heaolu nimel.

Üliõpilaste mõtteid

Uurisime esimese kursuse üliõpilastelt, kuidas nad õppima sattusid ja kuidas on õpingud kulgenud. 

Ulvi Lehtsalu, kes töötab sotsiaaltööspetsialistina, ütleb, et luges õppekava ja see tundus olevat „tema teema“. Ulvi sõnul on ta varasemast praktilisest tööst kogenud, et valdkondade koostöö ja võrgustikutöö on vajalik ning tulemuslik. „Oluline on vaadata inimest kui tervikut tema probleemide ja vajadustega. Inimesi ei tohiks lasta joosta asutuste vahel. Spetsialistid peaksid tegutsema koos, tahtes ja soovides leida parimaid lahendusi. Koos tuleb mõelda, kuidas saaks abi vajajaid aina paremini aidata ja leida uuenduslikke, innovaatilisi lahendusi,“ lausub ta.

Magistrikava keskmes on sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koordineeritud koostöö, mis on suunatud inimesekesksete lahenduste loomisele.

Silvia Looveer on kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses sotsiaaltöötaja. Ta otsustas tulla Pärnu kolledžisse õppima, et süvendada sotsiaaltööteadmisi. „Tahtsin teada saada, mis võiks olla Eestis sotsiaalne innovatsioon,“ selgitab ta erialavalikut. 

Helina Andresen töötab turundusvaldkonnas. Kui ta kuulis, et Pärnu kolledžisse tuleb uus õppekava ja luges selle kirjeldust, siis ta seda enam mõtetest välja ei saanud. „Olen alati olnud „inimeste inimene“ ja kuigi ma ei olnud varem sotsiaalvaldkonnaga kokku puutunud, on osa minust alati olnud sellest huvitatud. Olude sunnil olen olnud seotud erinevate asutuste ja sotsiaaltöötajatega. Suur soov ja kirg ise nüüd õppida ja midagi ära teha oli meeletu. Võimalus Pärnus kaugõppes õppida, teades, et muu isiklik elu ei kannata, andis viimase tõuke avaldus esitada,“ räägib ta.

Kolledžis on meeldiv õhkkond

Seniste õpingute kohta ütleb Silvia, et need on nõudnud omajagu pingutamist, kuid on olnud huvitavad. Esimese kursuse esimesel poolaastal oli mitu sisukat õppeainet, näiteks „Inimkäitumine ja mitmekultuuriline keskkond“ ning „Isikukeskne heaolu“. Need olid väga tänapäevase sisuga ja aitasid inimese vajadusi mõtestada uuest vaatenurgast. Tõeliselt nauditav on Pärnu kolledži väike ja kodune keskkond. Õppejõud, kes näitavad igati, et hoolivad õppijast.

Kõik olnud väga põnev ja silmi avav.

Helina toob välja, et õpingud on kulgenud ääretult põnevalt, ennast ületades ja edukalt. Alustades uutest kontaktidest kuni uute teadmisteni, on kõik olnud väga põnev ja silmi avav. „See kogemus on muutnud mind veelgi avatumaks. Olen seadnud uusi sihte ja tekkinud on unistusi, mille poole püüelda. Loodetavasti avaneb juba peatselt terendava praktika käigus võimalus saada uusi kogemusi ja avastada ennast ning oma võimeid veelgi sügavamalt,“ arvab Helina.

Ulvi ütleb, et ta on väga rahul ja talle väga meeldib: „Põhjalikud arutelud õppejõudude ja kaasõppijatega, kellel kõigil on eri valdkondades suured praktilised kogemused. See annab mitmekülgseid teadmisi ja laiendab silmaringi.“

Õppekava ja õppekorraldus

Õppekava koosneb kolmest põhimoodulist (66 EAP), vaba- (4 EAP) ja valikainete (15 EAP), praktika (6 EAP) ja magistritöö (29 EAP) moodulist.

Esimese mooduli ained (22 EAP) annavad laiapõhjalised teadmised inimese ja ühiskonna suhetest ning koostoimest, käsitledes sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat, inimõigusi, ettevõtlust ja heaolu.

Teine moodul (22 EAP) annab teadmised erisugustest terviseseisunditest ja tervist mõjutavatest teguritest ning taastumise võimalustest. Õpitakse gerontoloogiat, sotsiaalpsühhiaatriat, keskkonna- ja töötervishoidu ning saadakse ülevaade enim levinud haigustest ja rehabilitatsioonivõimalustest.

Kolmas moodul (22 EAP) annab teadmised, kuidas arendada inimesekeskseid teenuseid ja teha sektorite ning piirkondlikku koostööd. Tähelepanu pööratakse ka enesejuhtimisele. 

Neljanda mooduliga (29 EAP) omandatakse teadustöö oskused.

Õppetöö toimub sessioonõppes üks kord kuus. Õpitakse nii auditooriumis (loengud, seminarid ja praktikumid), veebi vahendusel kui ka iseseisvalt. Õppekava sobib neile, kellel on vaja teadmisi uuendada ja teoreetilisi ning praktilisi oskusi arendada.

Õppida saab ainult osakoormusega, kaheaastase nominaalkestusega õppekava on planeeritud kolmele aastale. Õppimine on tasuline. Õppetasu makstakse ainepunkti hinna alusel vastavalt registreeritud ainete mahule semestris või semestritasuna. Ainepunkti hinna alusel makstes on õppetasu 60 eurot ainepunkti eest. Semestritasu on 1200 eurot. 

Soovitused uutele õppuritele

Uurisime ka, mida üliõpilased tulevastele õppijatele soovitavad. 

Helina soovib tulevastele õppijatele avatud meelt, sihikindlust ja julgust. Ta lisab: „Need inimesed ja kogemused, mis Pärnust saab, on elumuutvad! Keegi teine ei saa sinu elu elada, mistõttu tuleb teha see samm. Tuleb esitada avaldus ja olla valmis põnevateks seiklusteks.“

Ulvi soovitab: „Nautige iga hetke akadeemilises keskkonnas, ammutage teadmisi ja jagage kogemusi. Koostöös on kergem leida innovaatilisi lahendusi, mille eesmärk ja kese on inimene.“

Tuleb esitada avaldus ja olla valmis põnevateks seiklusteks

Silvia soovitab õppima tulla neil, kellel on juba sotsiaaltööharidus ja erialane töökogemus ning soovitakse laiendada teadmisi ka siduserialade (teenusedisain, meditsiin) suunal. „Osakoormusega õppimine on täiskohaga töötamise kõrvalt väga mõistlik valik, et jõuaks kaht koormat ikka õhinal kanda. Kolm aastat põnevaid õpinguid koos ägedate rühmakaaslastega lähevad lennates,“ julgustab ta huvilisi.

Õppekava kohta saab lisaks lugeda Tartu Ülikooli kodulehelt. Vastuvõtt õppekavale kestab kuni 26. juunini 2024.