Uudised

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 2026. aasta lõpuaktus toimub 16. juunil kell 16.00 Pärnu kontserdimajas.

21. mail 2026 kell 13.30–14.15 toimub Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis avatud loeng „Budapest as a Global Film Set – Competitiveness and Innovation in Film Tourism“.

Kuidas leida sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna probleemidele parimaid lõimitud lahendusi? Sellele aitab vastuseid leida Tartu ülikooli Pärnu kolledži „Inimesekeskse sotsiaalse innovatsiooni“ õppekava haridus.

Tallinnas Food Studio köögis toimus 13. mail eriline ühiskokkamine, kus tippkokk Orm Oja õpetas järelhooldust alustavatele noortele koduse pasta carbonara ja tiramisu valmistamist. Sündmuse korraldasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni eriala üliõpilased, et pakkuda iseseisvat elu alustavatele noortele praktilisi oskusi, toetavat kogemust ja eneseusku.

30. mail kella 10.40–11.40 toimub Pärnu HUUBis arutelu, kus Tartu Ülikooli Pärnu kolledž koos Academia Pernaviensise mõttekoja ja Eesti Väitlusseltsiga väitleb teemal „Kui Rail Baltica esimene rong Pärnu jõudis, olid noored juba…?".

17. mail kohtusid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 30. sünnipäeva puhul selle asutamise juures olnud inimesed ja töötajad, kes on olnud kolledžiga seotud selle algusest tänaseni.

11.–12. mail osalesid Narva kolledži eesti keele aasta välistudengid kahepäevasel keelepraktikal Pärnu kolledžis.

13. mail tähistatakse Euroopa doktorantide päeva. Eestis toimub sellega seoses 11.–17. mail doktorantide nädal, mida veab Eesti Doktorikool koostöös Eesti kõrgkoolidega. Nädala eesmärk on näidata, millega doktorantuuris tegeletakse ja millist väärtust doktorantide töö ühiskonnale loob.

07. mail toimus Emajõe-Suursoo Keskuses projekti Riverways II koolituspäev, kus veeturismiettevõtjad keskendusid ligipääsetavuse ning erivajadustega külastajate parema kaasamise praktilistele lahendustele. Päeva jooksul jagasid kogemusi nii valdkonna eksperdid kui ka ettevõtjad, kes tutvustasid oma kodutööde raames tuvastatud kitsaskohti ja pakkusid välja parendusi.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala teise kursuse tudengid korraldasid 6. mail Tartu Uues Teatris kogukonnaürituse, mis oli suunatud Tartus õppivatele esmakursuslastele. Vestlusõhtu toimus õppeaine „Kogukonna- ja vabatahtlik töö“ raames.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengeid oodatakse kandideerima Erasmus+ põimitud intensiivkursusele (Blended Intensive Programme, BIP), mis toimub 7.–11. septembril 2026 Läti pealinnas Riias, Riga Technical Universitys.

Akadeemiline vabadus tähendab üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste võimalust väljendada vabalt oma mõtteid ning tagab ülikoolide sõltumatuse. Eestis on akadeemiline vabadus endiselt suur, kuid maailmas on see värske aruande järgi vähenemas.

30. aprillil viisid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse teise kursuse tudengid Kerli Jaagumann, Kristel Kink, Maarja Avamere ja Reili Silm Türi Kevade Koolis läbi meeleoluka volbripäeva ürituse.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengeid oodatakse kandideerima rahvusvahelisele intensiivkursusele (Blended Intensive Programme, BIP) „Creative Tourism and Territories“, mis toimub 6.–10. juulil 2026 Portugalis University of Coimbras.

HõbeKOBAR kutsub neljapäeval, 14. mail kell 11.00 Apollo Kino Pärnusse eriseansile vaatama draamakomöödiat „Saatan kannab Pradat 2“.

Alates 1. maist kehtib Pärnu ranna piirkonnas suvine parkimiskord. See tähendab, et Pärnu kolledži ümbruse tänavatel on parkimine tasuline 1. maist 31. augustini iga päev kell 8–19, sealhulgas rahvus- ja riigipühadel.

29. aprillil tähistatakse Eestis esimest korda teksapäeva, mille eesmärk on väljendada toetust seksuaalvägivalla üleelanutele ja rõhutada, et ükski rõivavalik ei väljenda kunagi nõusolekut. Kõik inimesed on oodatud kandma sel päeval teksapükse, et väljendada toetust seksuaalvägivalla üleelanutele.

TÜ Pärnu kolledži turismiteenuste kaasprofessori Anne Roosipõllu ja õppejõu Karit Jääratsi ning kaasautorite Mare Kurvitsa ja Krista Loogma artikkel „Integrated Learning Between Vocational and Higher Education in Tourism Specialties: The Example of Estonia“ pälvis ajakirja Journal of Tourism and Leisure Studies välja antava rahvusvahelise tunnustuse Tourism and Leisure Studies International Award for Excellence. Artikkel käsitleb kutse- ja kõrghariduse lõimimise võimalusi turismierialadel ning toob Eesti näitel esile, miks on vaja paindlikumaid ja paremini seotud õpiteid. Uurimuse lähtekoht oli praktiline vajadus arendada turismiharidust nii, et õppija teekond oleks sujuvam ja haridussüsteemis väheneks dubleerimine. Anne Roosipõllu sõnul sai mõte alguse juba 2019. aastal, kui Pärnu kolledžis arutati kolmandatest riikidest pärit õppijate väljaõppe võimalusi. „Tol ajal oli turismisektoris väga suur tööjõupuudus ning otsisime lahendusi, kuidas pakkuda kiiret, paindlikku ja sisukat ettevalmistust,“ selgitas Roosipõld. Kuigi COVID-19 kriis ja geopoliitilised arengud muutsid turismisektori olukorda, ei kadunud algne küsimus kuhugi. Vastupidi, vajadus mõtestada turismihariduse ülesehitust muutus veelgi olulisemaks. Uuringu järgi koosneb Eesti turismisektor valdavalt mikro- ja väikeettevõtetest, kus töötajatelt oodatakse mitmekülgseid oskusi. See tähendab, et vaja on spetsialiste, kes suudavad ühendada praktilise tööoskuse, analüütilise mõtlemise ja kohanemisvõime. Samal ajal toimivad kutse- ja kõrgharidus suuresti eraldi süsteemidena, mis võib kaasa tuua kordusi õppes ning haridusressursside ebaefektiivset kasutamist. Autorite hinnangul on lõimitud õppel mitu olulist eelist. See aitab vähendada õppekavade dubleerimist, toetab õppija kiiremat liikumist tööturule ning võimaldab siduda kutsehariduse praktilise tugevuse kõrghariduse analüütilise sügavusega. Samuti annaks see võimaluse kasutada paremini kutseõppeasutuste praktilise õppe taristut, näiteks õppekööke ja hotellitube. Uurimus näitab, et valmisolek kutse- ja kõrghariduse lõimimiseks on olemas, kuid see ei ole eri tasanditel ühtlane. Kutsehariduse poolel on valmisolek suurem, kõrghariduses pidurdavad muutusi muu hulgas institutsionaalsed hoiakud ja hirm kõrghariduse „kutsekoolistumise“ ees. Suurimaks takistuseks peavad autorid aga kehtivat seadusandlikku raamistikku, mis ei toeta kutse- ja kõrgkoolide ühiseid integreeritud õppekavasid. Üks uurimuse olulisemaid soovitusi on alustada muutustega väikeste praktiliste sammude kaudu, näiteks ühiste projektide ja pilootlahendustega. Nii saab järk-järgult liikuda süsteemsemate muudatusteni. Autorid on uuringu tulemusi tutvustanud ka ministeeriumide tasandil ning arutanud teemat nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. Roosipõllu sõnul üllatas uurijaid õppijate valmisolek panustada rohkem, kui õpitee on loogiline ja paindlik. Eriti puudutab see 5. taseme õppijaid, kes oleksid valmis jätkama kõrgkoolis ka tasulises õppes, kui varasemate õppeainete arvestamine lühendaks õpiaega. Järgmise sammuna soovib töörühm laiendada teemat teistesse valdkondadesse ning võimalusel võrrelda Eesti kogemust naaberriikidega. Ühe võimaliku suunana nähakse Läti praktika uurimist, sest seal on 5. tase seotud kõrgharidusega, Eestis aga kutseharidusega. Tunnustusega kaasneb kutse järgmisele konverentsile, mis toimub 15.–17. juunil 2026 Kreekas Patrases. Praegu on veel selgumisel, kas autorid osalevad konverentsil kohapeal või veebi teel.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis selgusid 2026. aasta perekond von Tschishevsky mälestusstipendiumi laureaadid. Stipendiumi pälvis kõrgeima punktisummaga Marianne Küüsvek, kes õpib teenuste disaini ja juhtimise erialal. Talle järgnesid Mari-Liis Nõlvak turismi- ja hotelliettevõtluse erialalt ning Kristi Wright, kelle õpingud on seotud sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldusega.

Sel kevadel avab Tartu Ülikool 192 doktorantuurikohta. Kandideerima oodatakse kõiki, kel on soov saada uusi teadmisi ja töötada tulevikus teadlase, tippspetsialisti või juhina.