Foto:
Unplash

Uuring: 75 protsenti Eesti HIV-positiivsetest tunneb sagedat diskrimineerimist

Pärnu kolledži lõputööna läbiviidud uuringu kohaselt on kolm neljandikku Eesti HIV-positiivsetest kogenud diskrimineerimist tööandjate, meditsiinitöötajate või tuttavate poolt, mis on sama palju kui kümme aastat tagasi. Vähenenud on füüsilise vägivalla kogemine ja paranenud esmase arstliku nõustamise saamine.

Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse üliõpilane Liisbeth Kose viis lõputööna läbi uuringu, milles analüüsis Eesti HIV-positiivsete kogemusi sotsiaalse tõrjutusega. «Kümne aastaga ei ole diskrimineerimine vähenenud, endiselt kogeb diskrimineerimist kolm neljandikku HIV-positiivsetest,» ütles Kose.

Uuringust selgus, et tõsise probleemina pärsib diskrimineerimine isegi HIV-ravis osalemist. 25 protsenti vastanutest ei külastanud vajaduse ilmnedes kliinikut, mille põhjuseks võib pidada negatiivseid kogemusi. Vastanutest kaheksa protsenti vältisid diagnoosi avaldamist tervisetöötajatele. Otsest diskrimineerimist meditsiinisüsteemis oli siiski kogenud vaid neli protsenti.

Tervishoiuasutuste esindajad tõid esile, et HIV-positiivsete inimeste perearstid on keeldunud neid aitamast. Siiski saavad täna HIV-diagnoosi järel esmast arstlikku nõustamist ligi 90 protsenti diagnoositutest, kümme aastat tagasi oli see 65 protsenti.

Töö juhendaja Liina Kääri sõnul on HIV-iga seotud mitmed müüdid ja stereotüübid. Varem on HIV-i seostatud homoseksuaalsuse, aga ka narkosõltuvuse või prostitutsiooniga. Uuringu tulemused viitavad, et HIV-positiivsusel on olemas seos narkootikumide tarvitamisega, kuid mitte homoseksuaalsuse või seksuaalteenuste osutamisega.

Jätkuvalt mõjub HIV-diagnoos negatiivselt nii töö- kui eraelule. Eesti HIV-positiivsete reaktsioonides on soolisi ja rahvuslikke erinevusi. Mehed distantseerisid end sotsiaalsest elust rohkem kui naised ning eesti emakeelega vastajad kartsid ennekõike töökaotust, venekeelsed aga narkomaaniks pidamist.

Diskrimineerimise põhjusena näevad HIV-positiivsed ja neid toetavad asutused vähest teadlikkust HIV-ist. Kääri sõnul on lahenduseks järjepidev teavitustöö ja HIV-testimise ning ravi normaliseerimine.

«Tuleb luua olukord, kus ka HIV-diagnoosi saamisel jäävad inimesel alles sotsiaalsed suhted ning võimalus leida ja teha tööd,» ütles Pärnu kolledži sotsiaaltöö õppejõud.

Maailmas on teadaolevalt ligi 37 miljonit HIV-positiivset. Eestis on kokku HIV diagnoositud vähemalt 11 000 inimesel. Kuigi viimase viie aasta jooksul on uute juhtude arv mõnevõrra langenud, on Eesti endiselt üks kiirema HIV-i levikuga riike maailmas. Euroopas keskmiselt registreeritakse 100 000 elaniku kohta umbes kuus uut HIV-juhtu aastas, Eestis aga ligi 25.

Loe lähemalt: https://tervis.postimees.ee/7490882/uuring-75-protsenti-eesti-hiv-posit…

#koostöö #vilistlane
mentorlus_Foto_UT_Johan-Paul_Hion.jpeg

Tartu Ülikooli üliõpilasi ja vilistlasi oodatakse osalema mentorlusprogrammis

#õppimine #vilistlane
mentorlus_Foto_UT_Johan-Paul_Hion.jpeg

Tartu Ülikooli üliõpilasi ja vilistlasi oodatakse osalema mentorlusprogrammis

#sisseastumine #vilistlane
Alumni Talks

Jaanuaris toimub esimene välisvilistlaste loengusari