Kolledž tähistas sünnipäeva minikonverentsiga Pärnumaa tööturu teemal ja andis üle kuldmärgi

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž tähistas tänavust sünnipäeva töiselt ning korraldas 27. mail koostöös Pärnumaa Ettevõtete Koja ja SA Pärnumaa Arenduskeskusega minikonverentsi „Tööturu tulevik. Keda vajab Pärnumaa ettevõtja?“.

Kolledži õigel sünnipäeval, 17. mail heiskas koolipere pidulikult lipud; 27. mail aga vaeti Pärnumaa jaoks olulisi teemasid koos partnerite ja kogukonnaga. Sündmusega kinnistati muuhulgas KOBARa koostööformaati, mis koondab TÜ Pärnu kolledži, ettevõtlusinkubaatori, SA Pärnumaa Arenduskeskuse tegevused. Konverentsi teemaalgatus pärines Pärnumaa Ettevõtete Kojalt.

Põhjenduse teemavalikuks andsid nii Eestit kui ka Pärnumaad puudutavad majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, milles oma osa on sõjal, pandeemial ja energiakriisil. Lisaks on Pärnumaa jaoks oluline Rail Baltic kiirühenduse käivitudes valmis olla selleks, et nii õppijal, töötajal kui ettevõtjal oleks piisavalt põhjust siia püsima jääda. Mujalt tulijal omakorda põhjust siia sõita -  ette võtma, tööd tegema, õppima-koolituma.

Konverents jagunes kolmeks: tulevikupilt, praktikute tänane kogemus ning ideekorje. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor Raul Eamets tutvustas osalejatele nägemust tuleviku majandusest ja tööturust ning Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tutvustas Lääne-Eesti regionaalse arengu stsenaariumeid aastaks 2035. Suuremate ettevõtete personalijuhid Külliki Seire (Estonia Spa Hotels AS),  Annika Kalmet (Sanatoorium Tervis AS), Merite Liidemaa-Pärn (Metsä-Wood), uusettevõtluse esindaja Aare Raev (Tamiatics ja FOAAL Consulting) ning haridusvaldkonna eksperdid (Riina Müürsepp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus) ja  Garri Raagmaa (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž) kaalusid Pärnumaa tööturu ja ettevõtjate vajadusi. Ootused haridussektorile on seotud paindlike koolitusvõimalustega ning selliste teadmistega, mis võimaldavad lisaks spetsiifilistele oskustele navigeerida muutliku maailma ebakindluses. Samal ajal tõdes Raul Eamets, et haridussüsteem ei saagi vastata üks-ühele tänase tööturu vajadustele vaid peaks olema pigem proaktiivne, suutma tekkivaid probleeme ennetada ja tuleviku trende ette näha. Kiirete muutustele reageerimiseks on täienduskoolitus ja mikrokraadid. Kutsehariduse poolt tõi Riina Müürsepp välja kutseõpetajate pealekasvu vajadust ning innustas praegusi ettevõtjaid aktiivsemalt õpetamises osalema. Järgnes ideekorje seitsmes temaatilises töölauas - tööstus ja tootmine; turism ja spaad; toitlustus; uusettevõtlus, idufirmad, IT; loovettevõtlus ja kultuur ning tuleviku Pärnu – kus koguti vastuseid küsimustele  - milliste oskustega inimesi oodatakse tööle, milliseid teadmisi ja oskusi vajatakse juurde ettevõtluse arenguks ning kuidas oleks hea viis õppida.

Päeva sisuosa kokkuvõte avas ühtlasi sünnipäeva tähistamise kolledži raamatukogus, millele lisas pidulikkust TÜ Pärnu kolledži 38. kuldmärgi üleandmine SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) juhile ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) juhatuse liikmele Erik Reinholdile. Vastavalt kuldmärgi statuudile antakse see silmapaistva teo eest kooli arengu toetamisel ning kolledžipere sõnul on aastajagu samas majas tegutsenud Pärnumaa Arenduskeskus elavdanud tugevalt ühtset tegevusruumi nii sisult kui vormilt.

Laura Junsoni ja Erko Niidu muusika saatel jätkunud peomeeleolu visuaalset poolt ilmestas Eesti Kunstiakadeemia magistrantide väljapanek sisearhitektuursetest eskiislahendustest kolledži kohvikualale.