Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa kõne 2023. lõpuaktusel
Eesti ja Pärnu aastal 2030 ja 2050
Head lõpetajad, kõrgeaulised prodekaan ja abilinnapea, kallid kolleegid ning kõik meie sõbrad ja külalised!
Kes teist elab väljaspool Pärnut?
Mõnu kuu tagasi valmis Tartu ülikoolis uue Üleriigilise planeeringu tulevikutrendide uuring. Soovitan sinna sisse vaadata.
Seitsme aasta pärast saadavad teid Pärnusse sõites, kui põldude peal avatud vaade avaneb, tuugenid. Tuuleveskid, mis jahvatavad elektrit. Näevad päris uhked välja! Randa jõudes võib ka juhtuda, et silmapiiril kas miskit virvendab. Meretuulikud. Need on uue energiaajastu kõige silmatorkavamad saadikud.
Elame juba mõnda aega nn VUCA-maailmas. Warren Bennis and Burt Nanus (1987) leiuasid selle akronüümi: volatility, uncertainty, complexity, and ambiguity – ebastabiilsus, ebakindlus, keerukus, ebaselgus. Siis kui päevaõppurid sündisid, oli Fukuyama juba kuulsaks saanud oma väikese artikliga “Ajaloo lõpust”, millest kasvas välja filosoofiline ja laiem ühiskondlik arusaam, et liberaalne kapitalism on seljatanud kommunismi ja muud “ismid”. Täna ei tee seda kuidagi seltsimees Vladimir Vladimirovitšile ja Xi-le selgeks. Võib vaid kiita meie toonaste riigijuhtide tarkust, et me oleme end Läänega tihedalt sidunud.
Tudengitele
Mis on teist on saanud aastal 2030?
Ju olete maailmas käinud ja näinud. Iseasi, et liiga palju ja sageli käia ei ole keskkonnale meelepärane. Ma kindlasti soovitan teil pikemalt ära käia! Kes seda veel siin koroona ja mis kõik vaid põhjusel teha ei ole jõudnud, siis üks variant on tulla magistrisse ja siis Erasmus-rahadega tudengivahetusse või praktikale kulgeda. Meie suhete geograafia laieneb üha eksootilisematesse maadesse. Miks ma seda räägin? Sest vana nali on juba, et kõikjal on parem, kus meid ei ole. Pärast mõningast maailmas ringivaatamist tuleb välja, et Eesti on küll üks ütlemata tore paik. Lausa parim!
2030ndal teete ilmselt head karjääri. Kolledž on ju suurte tegude algus! Keegi on pere loonud ja kellelgi on perelisa tulnud. Mõni on ka akadeemiliselt edenenud. Ja kui ka pole, siis olge jätkuvalt uudishimulikud ja õpihimulised. No ja need, kes veel ei ela Pärnumail, võiks siis ka end Pärnusse sättida.
Partneritele
Sest Pärnus saab olema palju enam võimalusi kui iial. Lennukid juba lendavad ja laevad seilavad juba nüüd. Kümne aasta pärast Rail Balticut täispikkuses vist veel ei ole. Aga äkki saab juba 40 minutiga Ülemistele.
Selleks, et need võimalused päriselt realiseeruks, tuleb vaeva näha. Aasta eest asutasime Pärnumaa suurtaristu koostöökogu. Aasta jooksul pole sellest enam eriti kuulda olnud. Ju tuleb teemal sarvist haarata. Nii et paneme praegu koos Arenduskeskusega kokku KOBAR2 suurprojekti, et strateegilisi teemasid edasi liigutada ja tagada, et sülle kukkunud võimalused 2030 ja edaspidi ikka realiseeruks. Üks neist on muide ka täiesti habetunud tudengiühikas ehk siis uues versioonis talendikodu.
Töötajatele
2030 peab siin kõnet keegi teine. Tahaks uskuda, et keegi saalis olijatest. Järgmised 5 aastat ei saa palju kergemad olema. Aga põnevad! Ülikooli 2024 eelarvesse kirjutatakse sisse 1,3 miljonit. Nii et järgmisel suvel on oodata remonti: et auditooriumitesse enam õhku tuleks ja fuajeest saaks kogu linnarahvale, ettevõtjatele ja eriti teile vilistlased mõnus kooskäimise koht. Loodame ka, et valitsuse kõrghariduse ja haridusministri kolledžite eelarveplaanid peavad ja me saame tagada oma töötajatele parimad töötingimused ja keskkonna. Et see aga päris kindel oleks, siis tuleb ka ise juurde teenida. Sest kõige kindlam on ikka see kaup, mis turule meeldib ja ära ostetakse.
2050
25 aasta pärast saab olema üsna teistmoodi ühiskond. Nii tudengid! Kes mäletab mu loengust Kondratjevi laineid? St. et umbes aastal 2040 saabub kuuenda roheenergeetika ja tehisintellekti laine tipp. Elu on parem! Või kasinam? Aga umbes nagu Põhjamaades. Kui nüüd jah maakera pole vahepeal keema läinud. Või idanaaber midagi lootusetult lolli teinud.
Pärnumaal on jälle üle 100 tuhande elaniku. Eesti ja eriti Pärnumaa on päris kindlasti suur energia, ennekõike vesiniku eksportija. Saame Pärnust rongiga Ülemistele, Riiga ja äkki isegi Helsingisse. Tehnoloogia teeb üha enam inimeste töö ära. Nii et Gamecan algatatud mängu- ja virtuaalreaalsuse tööstus on kasvanud Pärnus peamiseks tööandjaks. Hea asi on, et Pärnu noortel ei ole tänu mängutootmises raha teenimisele enam aega mängida.
Kas me õpime üldse enam sellisel moel? Noh, nagu te just õppisite? Maailmas on ju suurel määral kõiksugu MOOCe jm veebikursusi. Aga kui nüüd vaadata varsti 1000 aasta jooksul ülikoolide toimimist, siis inimsuhted ja just juhendaja – eeskuju andja – võimestaja roll kipub olema tähtsam kui kunagi varem. See on üks infoajastu loodud paradokse – infouputuses vajame targema inimese nõuannet, et selle tohuvabohu seest enda mõistlik suund valida, mis silma särama paneb ning maailma paremaks muudab.
See tähendab, et meil on põhjust ikka ja jälle kokku tulla! Ka aastal 2050.
Vivat academia! Vivat Professores!
