Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa kõne 2024. lõpuaktusel

Kõrgeauline linnapea, prodekaan, head kolleegid, lõpetajad ja külalised. 

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kiigub kastehein.
:,: Ütle, kust ma rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,:
Sellele Hando Runneli tekstile tegi viisi Vello Toomemets ja Fix hullutas selle looga rahvast juba nõuka ajal.

Olgu aeg missugune, kultuur on sügaval rahva sisemuses ja mõjutab alati rahva käitumist. Aasta lühim öö on ju hea põhjus tähistamiseks ja et need jaaniööd kipuvad sageli olema päris vilud, siis on hea mõte ka lõke üles teha, et selle ääres sooja saada. No ja kui juba lõke on, siis saab selle ümber kõiksugu mänge mängida, lõkkest üle kargamine kaasa arvatud. Kes teist on seda teinud? Kunagi elus? Mujalt maailmast tulnule võib see ikka üsna crazy välja paista. Meile tunduvad jälle kummalised mitmed teiste rahvaste kombed, aga nii see kultuur kujuneb – mida kaugemal, seda enam erineb.

Eelmisel nädalavahetusel oli Eestimaa teedel pidev ummik. Ma pole kunagi maanteedel nii palju liiklust näinud! Inimesed valmistusid jaanipäevaks! Jaanituld ju linna kortermaja rõdul ei tee. See tähendab, et kõik otsivad üles oma esivanemate kohad, kel pole, sätivad end sõprade manu. Linnad tühjenevad ja maakohad täituvad nagu need olid sadakond aastat tagasi. Teaduskeeli on inimesed transregionaalsed: täna siin, homme seal.
 

Lõpetajatele

Teil tuleb tänasest alates eriti raske nädal, mis päädub jaaniõhtuga. Pidage siis vastu ja ärge suurest õnnest lollusi tehke. Isesõitvad autod ei ole veel piisavalt tasemel. Ja liiga suurest lõkkest üle või tundmatus kohas vette ei tasu hüpata! Aga kui juba ülikooli diplomini läbi murtud – kohe kuuleme tudengiesindajailt mäherdune kadalipp see oli! –, siis peaks teil mõistust piisavalt peas olema.
 

Kuhu edasi? 

Statistikaamet avaldas eelmisel nädalal uue pika prognoosi, kus kasvavad vaid Harju- ja Tartumaa. See on joonlauaprognoos, mis ei arvesta juba otsustatud muutusi. Vaadake kuidas tuulepargid kerkivad. No ja 6-7 aasta pärast peaks siit 40 minutuga Tallinna lennujaama saama. Igatahes me oleme Pärnumaal otsustanud, et ei kahane. Pärnumaa tervikuna ja eriti Suur-Pärnu on tegelikult juba mitu aastat kasvanud. Üha enam kaugtöö tegijaid elab ka ametlikult kahanevates äärevaldades, ainult, et registreeritud on nad Tallinnas.
Pärnusse on väga vaja uusi spetsialiste – noori, analüütilisi, teotahtega, kolledži diplomiga. Spaa- ja hotellisektorisse ning sotsiaalteenuste valdkonda nagunii, aga üha enam ka Rail Balticu ja tuuleparkide ümber tekkivas tööstuses, mis kasvavades vajavad tublisid projektijuhte, teenusdisainereid, turundajaid jt. Nii et enne kui kinnisvarahinnad siin päris hulluks lähevad tasub elamine välja vaadata.
Siis on hea edasi õppida. Pärnus on ikkagi 325 aastat kõrgharidust antud – aastal 1699 alustas Academia Pernaviensis. Nii et kes siin nüüd ja kohe esimese taseme kõrghariduse diplomi kätte saavad, need tipa-tapa sealt kolledži peegli eest paar astet üles, koridori lõppu ja tudengite toa vastas õppeosakonda magistriavaldust viima. Tegelt jah, muidugi, seda kõike saab teha ka SAISis. Ja kui terve magistrikava liiga hull ettevõtmine tundub, siis palun – saab ka mikrokraadi võtta ja sellest hiljem kraad kokku panna.

Kas te teate, kes oli Erasmus Rotterdamist? 

Desiderius Erasmus elas Rotterdamis küll tegelikult ainut 4 esimest aastat. Pärast hariduse saamist rändas ta mööda Euroopat: elas Prantsusmaal, Itaalias, Inglimaal, praegusel Saksamaal ja Šveitsis. 15-16. sajand. Seda kusjuures hobusel ratsutades. Erinevaid kultuure tunda õppides sai tast humanist ja ka patsifist, olles ise katoliiklane toetas ta mitmeti Martin Lutherit temaga samas vaieldes, mõistis juutide ja musulmanide seisukohti aga oli kriitiline Euroopa valitsejate suhtes. Tõeline intellektuaal.
Igatahes on Euroopal nüüd akadeemiline mobiilsusprogramm ERASMUS, mis toetab välismaal õppimist või praktikal käimist. Kes teist on seda kasutanud? Ma olen välismaal õppinud, elanud ja pikemalt kolanud kaugelt üle 2 aasta, varsti tuleb vist 3 täis. Ja mitte city-break’i või nädalase paketiga, kus kulutad raha turismilõksudes ja lebotad basseinis ning lendad tohutu süsiniku jalajäljega sama targalt tagasi. Elada tuleb nagu Desiderius Erasmus ikka pikemalt koha peal. Leiad kohalikud sõbrad ja alles siis saad päriselt aru, kus oled ja mis kultuur see selline on. 
 

Kodumaa

Kui James Cooke nägi polüneeslaslasi laua seljas laine peal sõitmas võis ta neid ikka hulludeks küll pidada. No vähemalt imestunud oli ta küll. Ja eks proovi järele teha! Täna on sellest saanud ülemaailme hitt – surfamine. Selles keskkonnas on see aga orgaaniline – isegi delfiinid surfavad. No ja kui meid nähakse üle lõkke kargamas, ju esimene reaktsioon on sama – täitsa hullud! Aga see on meie tuhandeid aastaid kujunenud kultuuri osa. Kas sellest nüüd ülemaailme hitt saab võib küll kahelda, aga see-eest on meil kõige enam ükssarvikuid miljoni elaniku kohta.
Ju siis on ikka maru hea koht. Elamiseks. No ja sellest saad alles siis aru, kui pikemalt kodust ära oled olnud.
 

Edukat tööelu, harivaid uusi õpinguid ja ägedat maailma avastamist teile!