Pärnu kolledži direktori kõne 2023/2024 õppeaasta avaaktusel
Kasvu lainel
Tudengid
Hei, tudengid! Mis tunne on? Ilm on ilus, eks ole. Spetsiaalselt teie tarvis tellitud! Kes pärnakad? Mittepärnakad, rannas juba käisite? Kui te veel ei tea, siis Pärnu on suvepealinn igal aastaajal – suvel õues, talvel põues.
Who had difficulties catching what I just said, raise your hand! Get your gadgets and go to the college website.
Me aga muudkui kasvame. Kolledži „päris“ tudengite arv, nii päevases kui sessioonõppes kokku on 757, kellele lisanduvad 28 Pärnus õpingutega alustavat koolipsühholoogi, 60 mikrokraadlast ja 30+ eksterni. Kõik kokku 877. Vastuvõtt läks seega suures joones korda. Kiitus programmijuhtidele, õppekorraldajatele ja turundajatele.
Ilmne trend on osaajaõppe ja mikrokursuslaste arvu kasv. Elukestev õpe toimib. Nii et tänased päevased saavad ka pärast kooli lõpetamist ilmselt veel nii mõnegi korra siia sisse astuma. Seepärast sööme torti ka täna, mitte esmaspäeval.
Aga on selge, et päeva- ja sessiooniõppijate ootused on veidi erinevad. Eelmisel aastal rääkisid päevatudengid nende endi korraldatud lahtiste uste päeval, et tahtsid kodust minema – teise linna. Ja leidsid siin mõnusa elamis- ja töökoha. Pärnu pole suur, aga mitte ka liiga väike. Teenuste tase on hea. Ela või ise! Sessioonikatel on ka aeg-ajalt tahtmine kodust välja saada. Eriti kui peab ämma juures elama. Vaadake siis, et te pärast kooli pidutsemisega üle ei pinguta!
Tegelikult on muidugi peamine huvi enda positsiooni tööturul parandada. Professionaalne edenemise huvi on kõigil, ehkki sessikatel on see märksa konkreetsem. Ka mikrokatel ja eksternidel, kes võtavad väiksemaid õpiampse. Et suured teod saaks kiiremini juhtuma hakata, on meie õpe märksa praktilisem kui Tartus. Kustume oma alla professionaale kogemusi jagama ja proovime praktikatega leida tudengeile paimaid töökohti. Teeme koostööd Töötukassa ja Kutsehariduskeskusega, kellega korraldame ühiselt märtsis väga suure praktika- ja töömessi.
Kiire küsitlus. Valik on veebi-, hübriid- ja kontaktõppe vahel.
- Kes eelistab kontaktõpet, so. vahetu suhtlust kaastudengite ja õppejõuga?
- Kes eelistab hübriidõpet?
- Kes eelistab puhast veebiõpet?
Miks ma seda küsin? Suurte asjade korraldamisel määrav võrgustumine. St, et ülikooli ajal saadud kontaktidest saab kasu olema kogu ülejäänud eluks. Veebiõpet saate võrgust võtta palju kulub, ainult maksa. Saab ka tasuta. See pole aga see, milleks ülikooli tullakse!
Ehkki, nagu koroonaajal selgeks sai, võivad veebilahendused teatud olukordades, nt. kui keegi haige või toomaks väliseksperdi teadmist mõistlikuma hinnaga kohale, suumist-tiimsist abi olla küll. Siin tasub olla paindlik ja nii on palutud ka õppejõududel olla, et pakkuda parimaid lahendusi.
Aga sageli tuleb ka ise kohale minna, et vaadata oma silmaga kuidas nad seda teevad. Nii et meil on kolm praktikakorraldajat ja Erasmus-spetsialist, kes korraldavad teile praktikaid üle ilma. Kaugeimad partnerid on Fidžil, kust kaugemale eriti enam minna ei anna.
Veel hakkavad meil majas ka sel aastal käima kursustel maakonna gümnasistid. Rääkimata meie enam kui 500st väärikast, kes jätkuvalt soovivad ülikoolis käia.
Kolleegid
Kallid kolleegid, meid on nüüd 63. Oleme saanud ka targemaks, end koolitanud, väliskonverentsidel ja ERASMUS-sõitudel kogemusi vahetanud. Age imelisest akadeemilisest elu taasalustamisest muljetasime juba eile Suminaris.
Partnerid
Head partnerid! Seda kõike oleks märksa kesisemalt, kui meil ei oleks suurepärast kootööd maakonna omavalitsuste ja arenduskeskusega. Tänu nende viis aastat kestnud otsesele toetusele oleme me ka nii kiiresti kasvanud. See on muidugi linnale ja regioonile mitmes lõikes kasulik, sest lisaks täiendavale aastasele maksutulule toome me siia ka särasilmseid uusi inimesi ja usutavasti parandame oma kohalolekuga siinsete ettevõtete konkurentsivõimet.
Talente jahitakse üle maailma ja see suur kamp uusi tegijaid leidis tänu kolledžile tee Pärnusse. Nii et ettevõtjatel olgu nüüd agarust neid endale tööle sikutada. Igatahes kavandame ettevõtete veelgi suuremat kaasamist praktika- ja õppekorraldusse.
Praegu on käsil ühine suurte kalade ehk siis projektide püüdmine. Esimesed purikad on võrgus: kliimaprofessor Roose tõmbas suvel kaks projekti kuivale. Aiapärlite projekt sai ka toetuse. Vaalaskala-taotlus anti just sisse ja lootused on sellega suured. Et majas oleks ometi õhku ja kohvikust kujunes mõnus kokkusaamise koht kõikidele linaõppuritele ja ettevõtjaile.
Head uut aastat! Päriselt ka!
