Turismikoolide ja -ettevõtete õppeprojektikoostöö seob hariduse ettevõtlusega

Ettevõtete ja organisatsioonide juhid võiksid senisest rohkem näha koolides ja seal õppijates, üliõpilastes, praktikantides koostööpartnereid, kelle abil projektipõhiselt kas lahendada oma probleeme või toetada arengut. Iga väljastpoolt kasvõi ajutiselt organisatsiooni või ettevõttesse lisanduv inimene toob kaasa uue tausta ja vaate seal toimuvale, olles nii või teisiti ka (p)arendaja rollis. Teda tuleb vaid osata rakendada.

Et üksikutest koostööprojektidest kujuneks  süsteemne koostöö, peaksid organisatsioonid ja ettevõtted aktiivselt ühendust võtma koolidega, et anda oma vajadustest ja ootustest õppeprotsessi sisendit. Selle põhjal saavad koolid välja pakkuda regulaarset ja sisulist ning just vastavate organisatsioonide ja ettevõtete huvidele suunatud koostööd nii õppijate rühmatööde, projektide, praktikate kui ka  lõputööde näol.

Hübriidtöö? Hübriidõpe? Õppimise ja töötamise hübriid!

Pandeemia tõi akuutselt päevakorda hübriidtöö mõiste, mis tähendab nii tööandja kui töötaja balansseerimist kontori- ja kaugtöö vahel. Tulenevalt pandeemia tingimustes õppetöö ümberkorraldamise vajadusest, on hakatud viimasel ajal väga palju ja emotsionaalselt rääkima ka hübriidõppest.

Alati on oluline olnud ka õppimise ja töötamise hübriid, mis on aga esimesest kahest hoopis laiema haardega ja sügavama taustaga hübridiseerib kahte eelmainitud hübriidi omavahelgi.

Nimelt räägime õppimise ja töötamise hübridiseerumisest, kui mitte lausa sulandumisest, kus vahet nende kahe mõõtme vahel on raske teha, sest aina rohkem õpitakse töötades ja töötatakse õppides. Töökohapõhine õpe, õpi- ja tööampsud, oskustepõhised kompetentsid ja ülekantavad oskused – kõik need märksõnad tähistavad seda nähtust mingi erineva nurga alt.

Teisenevas töömaailmas tuleb tööandjatel konkurentsivõime säilitamiseks muutuda senisest oluliselt paindlikumaks ja individualiseeritumaks. See tähendab muuhulgas töö sisse ja kõrvale mitte enam õppimise ja õppimisvõimaluste võimaldamist töötaja poolt alles vastava nõudmise esitamisel, vaid nende proaktiivselt ja süsteemselt etteplaneerituna.

Paku inimesele väärtust, mitte töötajale tööd!

Tööandja väärtuspakkumine või väärtuspakkumine tööandjale markeerivad mõistetena tööjõuturgu tsunamina tabanud nähtust – tööjõukriisi, mille tingimustes ja eelkõige uute põlvkondade tööjõuturule tulles, valivad tööotsijad endale tööandja, mitte vastupidi.

Tõsi, see on nüüd üksjagu utreeritud avaldus, aga mõte jääb samaks ka pretensioonikust maha keerates – tööotsimisest ja tööle võtmisest on saanud kahepoolne protsess, kus tööotsijal hakkab olema juba vähemalt sama suur kaasarääkimise (ja potentsiaalse tööandja vastu intervjueerimise) õigus kui tööpakkujal.

Enam ei räägi me ainult palgast ja veel mõnedest muudest käegakatsutavatest hüvedest-eelistest, vaid kõigest, mida töötaja saab oma aja ja vaeva eest, mille ta tööandja heaks panustab. Küsimusest, et palju palka ka makstakse, puhkust antakse ja hüvesid pakutakse, on saanud: “Miks ma peaksin just teile tööle tulema ehk mida sellist te mulle pakute, mida teised ei paku?”

Aina enam küsitakse rahateemade asemel karjäärivõimaluste ( ka koolitused, täiendõpe, töötaja hindamine, tagasiside ja väärtustamine), töökeskkonna (nii füüsiline kui positiivne õhkkond, arusaadavad tööülesanded, töö- ja pereelu tasakaal, iseseisvus ja saavutuslikkus ning viimasega kaasnev tunnustus) ning organisatsioonikultuuri (positiivsed suhted töökollektiivis, toetav ja usaldav koostöövaim, organisatsiooni pehmed eesmärgid ja väärtused) kohta.

Tänane praktika = õppimise ja töötamise hübriid + väärtuspakkumise koosloome

Tulevaste spetsialistide ettevalmistamisel tulevaseks tööks ja tööturul toimetulekuks on väga oluline osa praktikal. Praktika on õppekavade osa, mis annab võimaluse teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid mõtestada ja rakendada reaalses töökeskkonnas. Toimub ka vastupidine protsess, kus praktikant mõtestab läbi praktika enda jaoks teooriat. Praktika toimub  juhendaja juhendamisel, vastates kindlatele eesmärkidele.

Praktika ajal arendatakse nii õppija erialaseid kui ka üldiseid pädevusi praktikandi individuaalse nõustamise ja tagasisidestamine teel.

Tihti võib praktikast välja areneda ka hilisem töösuhe, kus praktikandist saab töötaja ja praktikakohast talle tööandja.

Samas annab praktika võimaluse tulevasel tööotsijal potentsiaalne tööandja kõigi võimalike nurkade alt nö. elus eneses läbi testida ehk väärtuspakkumise olemasolus ja paikapidavuses enda kogemusele tuginedes veenduda. See on aga ju lausa luksus ehk tasuta proovisõit!

Eluliste projektikaasuste põimimine õppetöösse Tartu Ülikooli Pärnu kolledži näitel

Vahel tundub, et haridus- ja uurimismaailma tarkus eraldub reaalusest mingisse akadeemilisse mulli, kus teadust tehakse teaduse, uuritakse uurimise ja õpetatakse õpetamise pärast, kuigi tegelikult peaks ju kõik see töö toimuma senisest paremate praktiliste rakenduste arendamise huvides.

Pärnu kolledž  on püüdnud seda probleemi lahendada ja ühendanud teooria ning praktika, tehes  muuhulgas palju koostööd erinevate turismiorganisatsioonidega nii Pärnumaal kui ka mujal Eestis.  Üliõpilastele on antud mitmeid ülesandeid, mille eesmärgiks on konkreetselt aidata lahendada tegelike ettevõtete ja organisatsioonide probleeme väljaspool auditooriumiõhkkonda.

Eelnenud teemaarendusi seob kolledži jaoks õppetöö raames nö. auditooriumist välja minemine, mille eesmärgiks on tutvuda tegeliku ettevõtluskeskkonnaga ning ka projektipõhiselt kaasa lüüa. Külastused külastusteks, mis on muidugi tore ja vajalik mingi pildi andmiseks, kuid kõige kasulikum on nii üliõpilaste, õppejõudude, kui ka ettevõtete ja organisatsioonide vaatenurgast see, kui õppetöö raames tehtu ka päriselus rakendust leiab.  

Õnneks on järjest enam üliõpilaste poolt tehtavat hakatud tellima ja rakendama. Näiteks TÜ Pärnu kolledži turismiosakonna üliõpilased olid 2021. aasta sügissemestril kaasatud koguni kuude erinevasse projekti.

Heaolu- ja spaateenuste disaini ja arenduse rahvusvahelise magistriõppekava üliõpilased koostasid pärast õppekäiku restorani TAJU ettevõttele konkurentsianalüüsi tuues välja sarnase kontseptsiooniga ettevõtteid enda kodmaalt. Anneli Sits TAJU’st toob välja: Üliõpilastööde hulgas oli mitmeid sisukaid ülevaateid, mille põhjal jäi silma, et paljud hotellid on kasutanud oma kontseptsioonis piirkonnale iseloomulike kultuurilisi iseärasusi ja geograafilisi tugevusi. Nendest töödest saime kinnitust, et loodusel põhinevate sihtkohtade külastajad otsivad tähenduslikke ja konkreetsele kohale iseloomulikke elamusi, kuid eeldavad samas kõiki kaasaegseid mugavusi ja pakutavate teenuste kõrget kvaliteeti.“   

Samad magistrandid arendasid teenuseid Eesti Spaaliidule, et muuta nii liidu liikmed kui ka Eesti spaad ning nende pakutavad teenused välisturistidele nähtavamaks ning aitasid disainida Pärnu kolledži menüüd koostöös Ammende Villa peakoka Herkki Ruubeliga. Aire Toffer Eesti Spaaliidust toob välja: „Meie liidu jaoks oli selline koostöö esmakordne. Kuna meie peamised ühistegevused on suunanud välisturgudele, siis välismaalastest spaateenuste disaini magistrantide nägemus meie spaapakkumisele ja oma koduriigi huvitavate näidete tutvustamine meile oli huvitav. Protsessi käigus sai koostöö innovaatilisema pöörde, kui  üliõpilased võtsid arendusfookusesse digipöörde turunduses ning sealt saime mitu lahenduseideed, mida kasutada liidu uue digiplatvormi disainimisel.

Pärnu muuseum pakkus projekti MindTour raames kolmanda kursuse päevaõppe turismiüliõpilastele võimaluse arendada muuseumiteenuseid intellektipuudega külastajatele. Kuna projekt jätkub, saavad sama kogemuse ka kevadel turismiteenuste disaini ja arenduse ainega alustavad üliõpilased. Maarja Padari-Kallit Pärnu Muuseumist: Antud projekt kitsamalt ning koostöö kolledžiga laiemalt on muuseumile väga tähenduslik. Soovime pärandit tutvustada kõigile just neile sobivaimal viisil ning MindTour on hea algus nende viiside leidmiseks.

Teenuste disaini ja juhtimise magistrantidega viidi kliendikäitumise aine raames läbi teenuste analüüs PROTO Avastustehases koos asjakohaste ettepanekute väljapakkumisega. Ina Tepp PROTO-st: „Oleme väga rõõmsad, et meid valiti Pärnu kolledži poolt selle aine raames sihtobjektiks. Tudengid võtsid vaevaks oma vaatenurgast meie teenuseid ja kliendi külastuskogemust meie majas põhjalikult analüüsida ja nii saime hinnalist tagasisidet, mõtteid ja ettepanekuid oma töös kasutamiseks.”

Teise projektina viidi läbi sama analüüs ja arendamisettepanekud Anija mõisas ning osad ettepanekud on juba ka realiseerunud. Ülle Daut Anija mõisast: ”Pärnu kolledži tudengite kursusetööd aitasid meil vastselt külastajatele uste avamise järel paremini aru saada klientide käitumisest ja külastajate ootustest. Nad kehastusid erinevate kliendigruppide esindajateks (lastega pered, noorpaarid, gümnasistid, seeniorid jne) ning tegid ettepanekuid mõisa külastuselamuse parendamiseks, millest mõned on tänaseks ka ellu viidud. ”

Kokkuvõtteks – tänases hübriidses ja väärtuspakkumisepõhises töömaailmas ei tõuse esile mitte organisatsioonisisene informeerimine, koordineerimine ja koostöö, vaid koosloome. Seda koosloomet aga ongi tudengiprojektides kõige optimaalsem katsetada, jättes veel nabanööri koolipingiga katkestamata, kuid luues juba käegakatsutavaid sidemeid tööelu ja ettevõtlusega. See ei ole mäng ega tegelikkuse matkimine, see on tööelu prototüüpimine…

#õppimine
Praktikamess Tõmbejõud 2023

Praktikamess „Tõmbejõud“ 2023

#õppimine
Välispraktikate infotund

Välispraktikate infotund

#ettevõtlus #õppimine
Starter@Pärnumaa

STARTER@Pärnumaa / Mentorite tagasiside ja meeskondade vahehindamine