Sirbis ilmus 15. detsembril 2024 artikkel, mille autorid, TÜ Pärnu kolledži inglise keele nooremlektor Karit Jäärats ja informaatika nooremlektor Taavi Tamberg, käsitlevad tehisaru mõju eesti teaduskeelele. Artiklis analüüsitakse, kuidas suurte keelemudelite ja masintõlke vahendite kasutamine mõjutab teadustekstide kvaliteeti ja terminoloogilist täpsust.
Suurte korporatsioonide peamiselt inglise keeles arendatud keelemudelid, masintõlke süsteemid ja tekstirobotid mõjutavad eetika- ja andmekaitseküsimuste kõrval kahtlemata meie emakeelt, ka siis, kui rakenduse või veebiplatvormi nn töökeelte hulgas on eesti keel. Kindlasti on paljud sattunud veebilehtedele, mis on justkui eestikeelsed.
Teatavasti ei saa tõlkides ühe keele sõnu lihtsalt teise keelde ümber panna, kuid pahatihti tehisaru nii teeb. Kuigi see õpib keelemustreid ja -struktuure kiiresti ning on suuteline looma teksti, mida sageli inimese kirjutatust ei erista, see vaid genereerib keelt, ei mõtle kaasa ega pruugi aru saada kõnekäändudest, väljenditest, alltekstist, isegi kui tabab konteksti.
Probleemid tekivad siis, kui inimene usaldab päringu vastust sel määral, et unustab kriitilise mõtlemise sootuks ja lepib toortõlkega.
Kas praeguses arendusstaadiumis tehisaru ikka aitab teadlast täpse teaduskeele loomisel või loob omamoodi tehislikku keelt? Kui palju tasub usaldada tehisaru (teadus)tekstiloomes?
Loe täispikka artiklit kultuurilehest Sirp "Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?"