Foto:
Tartu Ülikool

Magistriõppekava „Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon“

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis toimub vastuvõtt uuele õppekavale „Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon“, et alustada õppetööga augusti lõpus. Unikaalne õppekava ühendab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tegutsemise pädevused, et anda süvendatud tõenduspõhiseid teadmisi sotsiaalvaldkonna innovatsioonist ning toetada õppija professionaalset arengut.

Teekond õppekavani

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž korraldas 2020. aasta suvel küsitluse, et selgitada välja sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste huvi õpingute vastu teises kõrgharidusastmes. Selles osales 288 hoolekande- või tervishoiusektori spetsialisti, kellest 153-l oli rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad. Neist üle poole soovis jätkata õpinguid magistritasemel, 51 vastajat avaldas soovi sobiva võimaluse avanemisel alustada magistriõpingutega sotsiaaltöö erialal.

Tööjõuvajaduse- ja prognoosisüsteemi OSKA raporti (Pihl ja Krusell 2020) kohaselt on avaliku halduse sotsiaalvaldkonnas hõivatud 3200 inimest ja lähitulevikus nähakse hõivekasvu keskmiselt 20%. Selle põhjus on tööealise elanikkonna vananemine, suund personaalsematele teenustele ning vajadus pakkuda põhjalikumat nõustamist ja tuge. OSKA raport toob välja ka kasvava vajaduse sotsiaal-, töö- ja tervishoiuvaldkonna teenusedisainerite ning -osutajate järele.

Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 märgitakse, et rahvastiku vananemise tõttu suureneb eakate, krooniliste haigustega ja toimetulekuraskustes inimeste hulk, mistõttu järjest kasvab ka vajadus selliste tervise- ja sotsiaalteenuste järele, mis nõuavad suuremat rahastust. „Kui soovitakse pakkuda kvaliteetset ja inimeste vajadustest lähtuvat abi, mis võimaldab tagada võimalikult hea elukvaliteedi, tuleb tegutseda senisest paindlikumalt ja lõimitumalt,“ nenditakse arengukavas.

Üha tähtsam on kaasamine ja personaalsus. Selleks on vaja osata märgata ja mõista kliendi käitumist, tulla toime ootamatutes olukordades, suhelda kliendiga talle arusaadavas keeles.

Inimesekesksuse üks alus on funktsioneerimisvõime mõistmine. Tähtis on hinnata inimese kehalist, vaimset ja keskkonnaga koostoimes avalduvat toimetulekut. Sotsiaaltöötaja ja nõustaja erialal vajatakse eriteadmisi kliendirühmadest (nt lapsed, eakad, sõltlased, psüühilise erivajadusega inimesed jt), nende nõustamisest ja nendega töötamisest. Väga tähtis on osata kohaneda kiiresti muutuva töö sisu ning töökeskkonnaga, töötada tulemuslikult meeskondades ja võrgustikes. Oluline on analüüsioskus, et mõista probleeme, osata neid lahendada, otsuseid langetada ja teenuseid kujundada.

Sotsiaalse innovatsiooni lõimimine sotsiaaltöösse võimaldab leida valdkondlikele probleemidele lahendusi. Sotsiaalvaldkonnas tähendab innovatsioon pigem uusi  tegutsemisviise ja poliitikaid, mille abil parandada teenuste kvaliteeti, mõjusust ja kättesaadavust või vajadusest tulenevalt kujundada uusi teenuseid. (Social Services Europe 2012)

Üha enam tõuseb päevakorda sotsiaaltöötajate koostöö siduserialade spetsialistidega, nagu perearstid, haridustöötajad, politseinikud, õed jt, ning valdkonna teadusalade akadeemiliste töötajatega, kes on teoorias pädevad ja oskavad hästi uuringuid korraldada. Sotsiaalse innovatsiooni suurem potentsiaal peitub selle võimes liita kõiki osalisi. Ekspertide hinnangul on tänapäeva nõudlikus sotsiaaltöös pädevamad magistritaseme lõpetanud (Jõers-Türn ja Leoma 2016).

Õppekava arendusse kaasasime sotsiaalkindlustusameti, sotsiaalministeeriumi, töötukassa ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ning teisi partnereid. Pidasime silmas sotsiaalvaldkonna arendamise soovitusi, mis eksperdid on esitanud OSKA raportites, ning koostöösuutlikkust ja lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste arendamist.

Õppekava keskmes on koostöö, analüüs, lahendused ja teenusearendus

Magistrikava keskmes on valdkondlik koordineeritud koostöö, mis on suunatud inimesekesksete lahenduste väljatöötamisele. Omandatakse metoodilised oskused ja teadmised, et leida lahendusi kõigi sihtrühmade heaolu silmas pidades. Magistriõpe annab teadmised ja oskused, mis aitavad kohaneda kiiresti muutuva töö sisu ja töökeskkonnaga, aga ka tulemuslikuks tööks meeskondades ja võrgustikes. Samuti omandatakse analüüsioskused, et mõista ja lahendada probleeme, langetada otsuseid ning arendada teenuste väljatöötamise võimekust.

Õppekava koosneb kolmest põhimoodulist (66 EAP), vaba- (4 EAP) ja valikainete (15 EAP), praktika (6 EAP) ja magistritöö (29 EAP) moodulist.

Esimese mooduli ained (22 EAP) annavad laiapõhjalised teadmised inimese ja ühiskonna suhetest ning koostoimest, käsitledes sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat, inimõigusi, ettevõtlust ja heaolu teemasid. Teine moodul (22 EAP) keskendub inimvara hoidmisele ja arendamisele ning annab teadmisi inimese terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest ning taastumisvõimalustest. Kolmas moodul (22 EAP) on pühendatud isikukesksete teenuste arendamisele ja integratsioonile ning annab teadmised, kuidas teha eri valdkondade ja piirkondade vahelist koostööd. Tähelepanu pööratakse ka enesejuhtimisele. Neljanda mooduliga (29 EAP) omandatakse teadustöö tegemise oskused

Image

Joonis. Magistriõppekava „Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon“.

Õppetöö toimub sessioonõppes üks kord kuus. Õpitakse nii auditooriumis (loengutes, seminaridel ja praktikumides), veebi vahendusel kui ka iseseisvalt. Õppekava sobib neile, kes juba töötavad erialal ning kellel on vaja teadmisi uuendada ja edasi arendada praktilisi oskusi.

Õppida saab ainult osakoormusega. Õppimine on tasuline. Õppetasu makstakse ainepunkti hinna alusel vastavalt registreeritud ainete mahule semestris või semestritasuna. Ainepunkti hinna alusel makstes on õppetasu 60 eurot ainepunkti eest. Semestritasu on 1200 eurot. Planeeritud õppetöö maht osakoormusega õppes on 40 EAP õppeaastas, mis jaguneb kahe semestri vahe. Õpe kestab kolm aastat.

Õppima ootame kõiki, kellel sõnapaar „sotsiaalne innovatsioon“ paneb silma särama.

Tutvu õppekavaga: www.parnu.ut.ee/et/oppekavad/inimesekeskne-sotsiaalne-innovatsioon

 

Viidatud allikad

Pihl, K., Krusell, S. (koost.) (2020). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: avalik haldus. Tallinn: SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_AH__2611_veebi.pdf

Jõers-Türn, K., Leoma, R. (koost.) (2016). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Sotsiaaltoo_OSKA_tervik_veeb.pdf

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (2020). www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/rta_2020-2030.pdf.

Social services Europe (2012). Social Innovation: The Role of Social Service Providers. www.feantsa.org/download/social_services_europe_062012_briefing_on_social_innovation4668816150820211891.pdf .

#õppimine
Praktikamess Tõmbejõud 2023

Praktikamess „Tõmbejõud“ 2023

#sisseastumine
TÜ Pärnu kolledži avatud uste päev

Avatud uste päev meelitas kohale hulga huvilisi

#ettevõtlus #instituudist #sisseastumine

Projektijuhtimise terminibaasi töötuba

Sind huvitab projektijuhtimine? Tule Tartu Ülikooli Pärnu kolledži avatud uste päevale ja võta osa projektijuhtimise töötoast!