Muuseumiturism on kultuuriturismi alaliik, mis võimaldab külastajatel osa saada ja tundma õppida ainulaadset kultuuri ja ajaloosündmusi. Muuseumides säilitatakse kultuuriväärtusi, evolutsiooni eksponaate ning detaile rahvaste ja kogukondade aastakümnete, -sadade või isegi aastatuhandete tagusest ajast. Muuseumid on muutumas „kurioosumite kappidest“ ehk kogude hoidjatest, oluliseks osaks turismi infrastruktuurist.
Muuseum on ka omalaadne "kultuuripood", koht, kuhu külastajad tulevad lisaks ekspositsiooniga tutvumisele nautima uusi näitusi, osalema mitmesugustel muuseumides korraldatavatel sündmustel ja ka ostma seonduvaid kaupu (raamatud, suveniirid, maalid, käsitöökaubad jne). Muuseumikülastajad on üha enam muutunud lihtsalt vaatajatest osalejateks muuseumikogemuse loomisel.
Kasvav orienteeritus sissetulekutele on muuseume lisaks traditsioonilise ja ainulaadsete kogude tutvustamisele ajendanud pöörama üha suuremat tähelepanu sotsiaalsetele, meelelahutuslikele ja osaluskogemustele. Külastajad saavad osaleda muuseumide korraldatud õppeprogrammides, loengutel, töötubades ja teemapäevadel, tutvuda avatud uste päeval kogude ja hoidlatega, kasutada uudseid tehnilisi vahendeid (nt virtuaaltuurid). Paljudes muuseumides on mõnusad suhtlusnurgad, söögikohad, laste- ja isegi vanavanemate toad jne. Muuseumid on muutunud olulisteks külastuskohtadeks kohalikele elanikele, muuseumide külastust sisaldab enamus reisiprogrammidest ja ühe rohkem on turiste, kelle peamiseks reisieesmärgiks ongi muuseumide külastamine.
The European Museums Network (http://museums.eu/) andmetel on maailmas kokku ligikaudu 55 000 muuseumit. Kõige külastatavamad muuseumiturismisihtkohad on London, Pariis ja Washington, DC. Külastajate rekord kuulub Louvre muuseumile Pariisis (aastas üle üheksa miljoni külastaja), järgnevad National Museum of Natural History (Washington, D. C., USA, aastas üle kaheksa miljoni külastaja), National Museum of China (Beijing, aastas ligikaudu 7,5 miljonit külastajat), National Air and Space Museum (Washington, D. C., aastas ligi seitse miljonit külastajat), British Museum (London, UK, aastas 6.7 miljonit külastajat),
Maailma kõige unikaalsemate muuseumide hulka kuuluvad näiteks Mehhikos asuv Cancuni veealune muuseum ehk Museo Subacuático de Arte (MUSA), maailma suurim veealune muuseum; Amsterdamis asuv Micropia, ainus omalaadne muuseum, kus saab positiivse ülevaate mikroobidest, mida tavaliselt seostatakse haigustega, kuid millel on tegelikult oluline funktsioon igapäevaelus; Rahvusvaheline spioonimuuseum (The International Spy Museum, USA), mis avab külastajatele kaasahaaraval viisil pilgu spionaaži- ja luuremaailma.
Statistikaameti andmetel on Eestis 174 muuseumi ja Euroopa riikide hulgas on just Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseumeid. 2021. aastal oli muuseumikülastajaid kokku 1,7 miljonit. Puhkaeestis andmetel (https://www.puhkaeestis.ee/et/erilised-elamused/kultuur-ja-ajalugu/muuseumid-ja-galeriid) on kunstimuuseumide visiitkaart KUMU, maailma esimeses niivõrd suuremahulises raudbetoonkoorikehitises asub Lennusadam, teadust propageerivad AHHAA Keskus ja Energia Avastuskeskus, teatri- ja nukukunsti võlusid tutvustab NUKU Muuseum, tööstuspärandit eksponeerib Kohtla Kaevanduspark, detektiivitöö saladustesse pühendab Eesti Politseimuuseum.
2023. aastal sündis Muuseumikaart, mis on Eesti muuseumide ühispilet, millega saab aasta jooksul tasuta piiramatult külastada üle 100 muuseumi, galerii ja elamuskeskuse (https://muuseumikaart.ee/)
Elamusterohkeid muuseumikülastusi!
Muuseumiturismi ning paljusid teisi turismiliike käsitleb meie turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava. Tutvu õppekavaga: www.ut.ee/et/oppekavad/turismi-ja-hotelliettevotlus