Muutuste loomine eeldab projektijuhi pädevusi

Erineval moel, sõnastuses ja tasemel annab äri- ja ettevõtlusmaailm pidevalt märku, et erinevatest haridustasemest tööjõuturule väljujatel on puudu rakenduslikest oskustest, mida töös ja äris vaja, kuid mitte ainult. Lisaks sellele olevat puudud ka elus toimetulemise oskustest.

Viimaste all peetakse ilmselt silmas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 1999. aastal määratletud ja UNICEF-i poolt sarnaselt 2012. aastal loetletud järgmiseid kultuuriüleseid elus toimetulemise valdkondi nagu otsuste tegemine ja probleemide lahendamine, loov ja kriitiline mõtlemine, suhtlemis- ja inimestevahelised oskused, eneseteadvus ja empaatiavõime, enesekehtestamine ja üksmeel, vastupidavus ja emotsioonidega toimetulek ning stressiga toimetulek.

Moodsas pea kõike rahas ja ärikasvus mõõtvas ühiskonnas on kõike eelloetletut muu hariduse ja kasvatuse sisse integreerides elus toimetulemise oskuste asemel hakatud eraldi õpetama ettevõtlust. Traditsiooniliselt tähendab see käibemõiste uute ettevõtete või organisatsioonide loomist oma äriidee teostamiseks, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ühiskondlike huvide esiplaanile (ehk ettevõtjatele tüüpilise kasumihuvi tagaplaanile) asetamine on tekitanud sotsiaalsee ettevõtluse. Siia võiks veel lisada ajakohasemat – nihe organisatsioonide loomiselt võrgustike loomisele (Sydow jt), organisatsiooniline ja sisene ettevõtlus – mis seostuvad ka projektistumisega.

Ettevõtluspädevuse (teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös ja igapäevaelus) arendamine on täna fookuses kõikidel haridusastmetel ja -liikides - põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ja ka kõrgkoolides. Muidugi on erinevatel haridustasemetel ja -liikides rõhuasetused pädevuste õpetamisel erinevad. Ühiskonna poolt antud võtmes haridusele ette antud eelduseks mõistagi on, et tulevikus löövad tööturul läbi aktiivsed, ettevõtlikud, ennastjuhtivad, sotsiaalsete oskustega ja kohanemisvõimalused noored, kelle on vajalikul määral enesekindlust ja julgust ning teadmisi ja kogemusi töötajana või ettevõtjana tegutsemiseks.

Et jutt väga äri ja töö peale ära ei kisuks, siis mõistagi anname me aru, et ettevõtluspädevus kui selline on rakendatav kõigis valdkondades ja elualadel ning sõltumata tema rakendusvaldkonnast suunatud indiviidi isiklikule arengule ja aktiivsele osalemisele lisaks tööturule ka ühiskonnas, seega oleme ringiga tagasi – kuigi veidi teise nurga alt – elus toimetulemise oskuste juures.

Pandeemiapandemooniumis jääb ettevõtluspädevusest väheks

Pandeemiast tingitud ootamatu kriisi mõju on näidanud vajadust improviseerimise abil kiiresti reageerida. Tõenäoliselt jääb see VUCA (Volatility, Uncertainty, Complexity and Ambiguity ehk volatiilsus, ebakindlus, keerukus ja ebaselgus) maailmas uueks normaalsuseks.

Ükskõik kui sügavaks ja pikaks ka pandeemiakriis lõpuks kujuneb, selge on see, et mida sügavam ja pikem see sundseis on, seda kiirem saab sellest väljumine ja kosumine olema. Ka McKinsey hiljuti loodud uue normaalsuse mõiste põhineb eeldusel, et on olemas enne ja pärast ning pärast ongi see viirusejärgne ajastu kui uus ehk järgmine normaalsus.

Kriis iseenesest ei kutsunud esile täiesti uusi muudatusi või arenguid ei ühiskondlikus ega sotsiaalmajanduslikus plaanis, kuid kriis kiirendas oluliselt juba toimuma hakanud muutusprotsesse ning lükkas käima neid, mis oleksid käivitunud kui mitte just kohe, siis üsna pea niikuinii.

Nii et see kriis on ka omalaadne arengute kiirendi, kus kahe suurima katalüsaatorina toimivad tehnoloogia (virtuaalne ja uusmeediakirjaoskus), empaatia (kaugtöösse sunnitud inimesed, koostöö ja seotus, projektijuhtimine, indiviidi vastutus, analüüsi- ja õppimisvõime, mitmeid põlvkondi hõlmavad töökollektiivid, sotsiaalne intelligentsus, vaimse koormuse ja heaolu enesejuhtimine) ja mitmikpädevused (multi-, inter- ja transdistsiplinaarsus, loovus ja kohanemine, mudeldav ja disainiv mõtlemine, kiirelt muutustele reageeriv projektipõhisus, improviseerimine).

Ehk siis tere tulemast projektipõhisesse maailma, kus kõik „paiskub ettepoole“ (projekt tuleneb ladinakeelsest sõnast projicere 'ettepoole paiskama') ühekordselt, tihti erinevates inimkooslustes, eri valdkondade piire ületavalt ja korraga erinevates suundades, selgelt piiritletud ressurssidega ja ajalistes raamides tegevuste kogumina toimudes ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks!

Projektijuhtimispädevuste välimääraja

Millised on aga projektijuhtimispädevused? Rahvusvahelise projektijuhtimise standardi IPMA ICB4 eestindamisel, mis on aluseks ka Eesti projektijuhtimise kutsestandardite loomisel, saaksime järgmise koosluse:

Perspektiiv

• Alalise organisatsiooni strateegia – eesmärgipärane projektide valik
• Valitsemine , struktuurid ja protsessid – projekti organisatsiooni (struktuuride ja protsesside) lähtumine alalise (põhi) organisatsiooni ülesehitusest
• Vastavus eeskirjadele, standarditele ja regulatsioonidele (ettevõtte, ärivaldkonna ja riigi tasandil)
• Mõjuvõim ja huvid - toetuse tagamine
• Kultuur ja väärtushinnangud  projekti ümbritsevas keskkonnas, nendega arvestamine

Inimesed

• Eneseanalüüs ja enesejuhtimine
• Ausus ja usaldusväärsus
• Kohanduv (personaalne) suhtlemine (huvipooltega)
• Isiklikud suhted ja kaasamine
• Eestvedamine
• Meeskonnatöö
• Konflikt ja kriis (inimsuhetes)
• Loovustehnikad, leidlikkus
• Läbirääkimine
• Tulemustele orienteeritus

Rakendus

• Projekti disain (projekti protsesside plaanimine)
• Nõuded, eesmärgid ja kasud
• Ulatuse juhtimine
• Aja juhtimine
• Projektorganisatsioon ja infovahetus (kommunikatsioon)
• Kvaliteedi juhtimine
• Finantsjuhtimine
• Projekti ressursside juhtimine
• Sisseost (hanked) ja partnerid
• Elluviimine, kontroll ja aruandlus
• Riskid (ohud ja võimalused)
• Huvigrupid
• Projekti muutused ja muudatused

Pädevuste ristteel – ettevõtlus ja projektijuhtimine

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on võtnud Ettevõtlusosakonnas õpetada rakenduskõrghariduse tasandil ettevõtlust ja projektijuhtimist sama õppekava – ettevõtlus ja projektijuhtimine – raames, mis ongi praegu ainus kõrghariduse tasemel projektijuhtimise õppekava Eestis.

Vastava õppekava raames õppejõud võtsid eraldi uurida korrelatsiooni ettevõtluse ja projektijuhtimise pädevuste (vastavad pädevusraamistikud IPMA-ICB projektijuhtimises ja EntreComp ettevõtluses) vahel tuvastamaks nii vastavaid sarnasusi kui eelkõige erinevusi, mis moodustavad mingis mõttes lõhe kahe näiliselt haakuva ja osaliselt kattuvagi valdkonna vahel.

Äsja avaldatud uuringu (Taavi Tamberg,  Arvi Kuura  ja Reet Soosaar, 2021[1])) tulemustest selgus, et suurimad sarnasused projektijuhtimise ja ettevõtluse pädevuste vahel on ressursside mobiliseerimises, määramatuse ja mitmetähenduslikkuse riskiga toimetulekus ning võimaluste ärakasutamises, kaasavas meeskonnatöös koos teistega ning planeerimises ja juhtimises-haldamises võttes arvesse muutuseid ja ümberkujundamisvajadusi.

Suurimad erinevused ilmnesid aga motivatsiooni, sihikindluse, riskivõtmise ja võimaluste ärakasutamises, visioonis, asjakohase juhtimises vastavalt struktuuridele, protsessidele, standarditele ja regulatsioonidele, strateegilise initsiatiivi võtmises, laiemahaardelises õppimises kogemuste kaudu ning visiooni kujundamises ja elluviimises.

Ehk siis sarnasusi ja erinevusi üldistades on suurimad sarnasused igapäevases jooksvas töös ehk ettevõtte tegevuses ja ettevõtluses kui sellises ning erinevused strateegiliste eesmärkide initsiatiivikas seadmises ja nende saavutamiseks motiveeritult riskide võtmises ning ambitsioonikalt võimaluste loomises samal ajal ise pidevalt õppides.

Uuringu tulemuste põhjal võib tõdeda, et projektijuhtimist nähakse üha enam kui üldist kompetentsi, mis on vajalik kõigile ja on rakendatav kõikjal. Haridussüsteem peab mõtlema aastaid edasi, et vastata tulevikus tööturule sisenevate lõpetajate ootustele. Peamine järeldus - lisada projektijuhtimise põhipädevused ettevõtjate kompetentsimudelitesse (ja standarditesse), kusjuures ülesanne pole keeruline, kuna projektikompetentsid on juba olemas, kuid vaja on terviklikumat lähenemist. Üldiselt on ettevõtluspädevuste vajalikkus ja kasulikkus juba peaaegu kõikjal aktsepteeritud ning seetõttu võib valiku rikastamine oluliste projektipädevustega olla atraktiivne nii kõikides haridustasemetes.

Kitsam lisandväärtus – kõigist ettevõtluskursuse lõpetanutest ei saa tavaettevõtjaid, kes asutavad ja juhivad oma ettevõtteid, kuid nende konkurentsivõime suurendamine kombineeritud pädevuste kaudu võib mängida olulist rolli.  Laiem lisandväärtus - pidev uute ettevõtlusökosüsteemide (ka klastrite ja nende hulgas regionaalsete klastrite) loomine tekitab vajaduse projektiorientatsiooniga ettevõtjate järele, kellel on vastav kompetents või vähemalt arusaam projektimaailmast.

[1] Project management and entrepreneurship competences. Central European Economic Journal, 8(55), 25-43, DOI: 10.2478/ceej-2021-0003, avatud ligipääsuga