Autor:
Jonne Kotta

Valmis esimene omataoline mere võõrliikide mõju uuring maailmas

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ja Eesti mereinstituudi teadlased uurisid Läänemeres laialt levinud võõrliikide mõju inimese poolt tarbitavatele loodushüvedele.

Läänemeres on registreeritud 220 võõrliiki ja kolmandik neist on siin kanda kinnitanud. Laialt levinud võõrliikideks loetakse Läänemeres liike, mis esinevad vähemalt viie riigi territoriaalvetes. Tarbitavad loodushüved hõlmavad varustusteenuseid (seda, mida inimene saab ökosüsteemilt: toit, joogivesi jne), reguleerivaid ja säilitavaid teenuseid (nt kliimaregulatsioon ja vee kvaliteet), elu toetavaid teenuseid (nt aineringe ja fotosüntees) ning kultuuriteenuseid (looduse pakutavad esteetilised väärtused, vaimsed naudingud ja puhkevõimalused). Niisugune liigitus põhineb Euroopas kõige laiaulatuslikumalt kasutusel oleval loodushüvede hindamise klassifikatsioonil CICES.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor Henn Ojaveer ja sotsioökoloogia teadur Heli Einberg ning Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor Jonne Kotta uurisid koos teadlastega üle 1700 infokirje umbes sajast teadusartiklist, millest selgus, et vaid kaheksa võõrliigi kohta – kes moodustavad kümnendiku Läänemeres kanda kinnitanud võõrliikidest – on uurimiseks piisav info olemas.

Selgus, et kõik uuritud võõrliigid avaldavad inimeste poolt tarbitavatele Läänemere loodushüvedele statistiliselt olulist mõju (keskmiselt 55% suurune muutus loodushüvede pakkumise määras). 

Kui enamik mõjusid puudutas nii eluta- kui ka elusloodusega seonduvaid reguleerivaid teenuseid, siis varustavate ja kultuuriliste teenuste kohta on kirjeid väga vähe ning sotsiaal-majanduslike mõjude kohta dokumenteeritud teave praktiliselt puudub.

Mereökosüsteemide professor Henn Ojaveer

Sotsioökoloogia teadur Heli Einberg lisas, et neist liikidest mõjutavad loodushüvede pakkumist kõige rohkem meilegi tuttavad vesikirp, rändkarp ja ümarmudil. Ainult mõne millimeetri suurune vesikirp Cercopagis pengoi leiti Läänemeres esimest korda just Pärnu lahes 1990. aastate alguses. Rändkarp Dreissena polymorpha toodi meie vetesse juba poolteist sajandit tagasi. Ümarmudil Neogobius melanostomus on aga seni meil kõige rohkem tähelepanu pälvinud võõrliik.

Uuringut rahastas Keskkonnaministeerium Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ raames projektist „Invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuste mõju Eesti mereökosüsteemidele“.

Taimebioloogia

JÄRELVAADATAV: konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“

Algamas on Vikipeedia terminivõistlus

Eesti kõrgkoolid kutsuvad Vikipeediasse artikleid kirjutama

Ipbes

Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu kiitis heaks invasiivseid võõrliike käsitleva mahuka teadusaruande