Kuidas sobitada töö-, pereelu ja õppimine?

 

Hea haridus aitab paremat töökohta leida, kuid töö ja pere kõrvalt õppimine võib nii mõnelegi tunduda hirmuäratav. Kas on võimalik ühendada töö, pere ja kool, ilma et ükski neist kannataks?

Kristo Kaukveril (38) tekkis plaan magistriõpinguteks esmakordselt juba 2005-2006 aastal ehk paar-kolm aastat peale TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse eriala diplomi kätte saamist. Toona see edasiõppimine plaaniks jäigi, ehkki 3-4 korral kandideeris ta nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Ülikooli ja sai ka soovitud õppekavadele sisse. Erinevatel põhjustel õpingutega toona siiski ta ei alustanud.

"2016. aasta suvel otsustasin uuesti kandideerida, sedapuhku TÜ Pärnu kolledžisse Teenuste disaini magistriõppesse. Põhjuseks eelkõige uue ja huvitava eriala omandamise võimalus, soojad mälestused varasematest õpingutest TÜ Pärnu kolledžis ning soov koolis käia ja magistrikraad omandada kodu lähedal. Sedapuhku klappis kõik ning juuli keskel tuli rõõmusõnum, et olen kooli vastu võetud," lausub Kaukver. 

"Hirme ja kõhklusi oli mul alguses kuhjaga. Kuna olen juba tükk aega olnud pereinimene, kahe lapse isa ja igapäevatöö väliseltki väga aktiivne ning rohkete hobidega, pidin endalt küsima, kas tulen suureneva koormusega toime," ütleb ta. 

Kristo sõnul ei kartnudki ta tegelikult  niivõrd suurenevat (ajalist) koormust, kuivõrd seda, et antud õppekava mitmed ained olid kas täielikult või osaliselt välismaiste õppejõududega ning ta pelgas oma kesisevõitu inglise keele pärast.

"Otsustasin, et proovida tasub ikka. Eeltööna küsitlesin mitmeid sõpru-tuttavaid, kes seda eriala juba õppisid või lõpetanud olid ning neilt sain piisavalt innustust, et õpingutega alustada", lisas Kristo.

 

Kõige-kõige keerulisem oli Kristo sõnul uuesti harjuda koolis käimisega ehk õppida uuesti õppima. Oli ju eelmisest koolis käimisest möödas 13 pikka aastat. Tuli teha mahukaid koduseid töid ja neid polnud üldse mitte vähe. Tuli valmistuda seminarideks ja eksamiteks, teha kursa- ja grupikaaslastega tihedat koostööd koolivälistel aegadelgi.
Kursakaaslastest rääkides, siis oli ja on neil Kristo sõnul superäge ja toetav seltskond. Üsna kiirelt joonistusid välja grupid, kes oma igapäevatööst ja õppesuunast tulenevalt kenasti klappisid ja läbi terve kooliaja üksteist toetasid ja innustasid. Ka kardetud inglise-keelsed ained elas ta ilusasti üle, seda suuresti tänu toredatele koolikaaslastele ja tublile abikaasale. Perekond on olnud Kristol väga toetav ja lastelgi oli palju rõõmu, et paps käib koolis nagu nemadki.

Kristo sõnab, et perekonna, töö, hobide ja ühiskondlike tegemiste kõrvalt oli koolis käimine küll pisut keeruline, ent kindlasti mitte võimatu!
"36-aastasena uuesti kooli minemine on hoopis midagi muud, kui teha seda verivärske ja rohelisena gümnaasiumipingist välja astudes. "Ma ei teinud aineid enam selle pärast, et oli tarvis ja need kiirelt kaelast ära saaks. Tahtsin olla põhjalik, teha korralikult, tahtsin ka reaalselt aru saada ja süveneda. Õppisin mõttega, et leiaksin kasulikku, mida saaksin ära kasutada ka igapäevatöös," lisas ta. Kristo on arvamusel, et kogemus saada infot ja teadmisi oma ala tippõppejõududelt ja –praktikutelt nii siit kui sealtpoolt piiri on olnud väga valgustav, kohati ka tõeliselt silmi avav.

Hetkel on Kristo õpingutest väikesel pausil, aga järgmisel kevadel usub ta, et on nende seas, kel kraad käes. Oma seniseid õpikogemusi on ta juba praegu saanud põhitöös Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskuse juhataja ametikohal küll ja küll ära kasutada.

"Kui väga tahta, on kõik võimalik. Igatahes soovitan Pärnu kolledžit ning Teenuste disaini magistriõpinguid kindlasti!", lõpetab Kristo.

TÜ Pärnu kolledžisse kestab vastuvõtt kuni 1. juulini 2018. Sessioonõppes ehk avatud ülikooli õppes saab õppida Ettevõtlust ja projektijuhtimist, Turismi- ja hotelliettevõtlust ning Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldust. Magistriõppes saab sessioonõppes õppida Teenuste disaini ja juhtimist. Sessioonõppes käiakse koolis kord kuus, üldjuhul kolmapäevast/neljapäevast pühapäevani.

 

VAATA KA:

TÜ PÄRNU KOLLEDŽI ÕPPEKAVAD JA SISSEASTUMISE AJAKAVA

 

ESITA AVALDUS