Tartu ülikool Pärnumaal aastal 2030

Ühiskonnas ja kõrghariduses muutub palju. Valitsus ootab ülikoole panustama ettevõtete innovatsiooni: vaja on rakenduslikumat teadus- ja arendustööd, ettevõtlusõpet ning enam spetsia­liste. Et kõrgharidus aga on umbes 80 miljoni euroga alarahastatud, peab kasvama eraraha osa.

Tartu ülikool võttis 2020. aastal vastu uue arengukava “A2025”. Ka kolledžirahvas peab plaani. Siinne artikkel on koostatud ­pärnakatele – uurimaks, kas kolledži ja ülikooli uus visioon neile passib.

Silme ees on meil Põhja­maade ülikoolide regionaalsed kolledžid-kampused-keskused, mille eesmärk tagada juurdepääs kõrgharidusele ääremaalgi. Hõreda asustusega Põhjamaad kasutavad ülikoole agaralt regionaalpoliitikas, et muutust loovad olulised uuendused saaks “maale” viidud, lahti seletatud ja raken­datud.

Regioonis on kõrgkoolist enim kasu ankurkogukonnana – ettevõtete ja asutustega tihedalt läviva partnerina, mis jagab oma ressursse ning kus inimesed vahetult suhtlevad: levitavad teadmisi ja kasvatavad ideed firmadeks või kogukonnaprojektideks. Vahva, et Pärnus on tekkimas Tartu Sparki, Garage48 HUB ja Delta innovatsioonikolmnurga analoog – Huub-Forwardspace-Kobar.

Kobar – ettevõtja ühe peatuse pood

Kobaraks nimetame koostööd Pärnumaa arenduskeskusega (SAPA), kes kolib koos Pärnumaa omavalitsuste liidu asutuste ja ­ettevõtlusinkubaatoriga kevadel kolledži manu. Kobar aitab äriideid välja mõelda ja arendada, koolitab töötajaid ja ettevõtjaid.

Et Tartu ülikoolil on juurdepääs maailma olulisematele teaduse ja tehnoloogia andmebaasidele, on kogu rahvusvaheline tippteave kolledži ruumides kasutatav meie partneritele: ettevõtjatele, kutsekoolide ja gümnaasiumide õpetajatele-õpilas­tele, tublidele linnakodanikele ja teistele huvilistele.

Muutuv ühiskond vajab paindlikke õppevorme: hakkame välja andma mikrokraade ja ta­hame kasvatada täiendusõppe mahtu. Näiteks võiksime Pärnus, kui nõudlust on, korraldada reaalainete õpetajate või eripedagoogide ettevalmistust. Kõrgkool osaleb oma töötajatega regiooni arengukavade koostamisel, pakkudes parimaid lahendusi. Kolledž on aktiivne sotsiaalvõrgus­tikes ja esineb oma liikmeskonnaga meedias, olles nii linna ja regiooni maine kujundaja.

Multiversitas Pernaviensis – visioon aastaks 2030

Kolledži suur plaan on kujun­dada Pärnusse multiversitas, mis tähendab senisest intensiivsemat sihitud Tartu ülikooli instituutide, aga ka teiste Eesti ja välisüli­koolide vajaduspõhise õppe ja arendustoe kohaletoomist. Mitme ülikooli mehitatud keskused toimivad Soome väiksemates linnades juba 20 aastat ja neil on lausa oma seadus. Koostöös SAPAga on kavas lisada regiooni ettevõte­tele vajalikud ring- ja sinimajanduse valdkonnad. Kolledž ise spetsialiseerub juba väljakujunenud turismi- ja heaoluteenuste teadmiste loomisele ja siin saab edu alus vaid olla kvaliteetne õpe ning rahvusvaheline teadus- ja arendustegevus.

Regioonis on kõrgkoolist enim kasu ankurkogukonnana – ettevõtete ja asutustega tihedalt läviva partnerina, mis jagab oma ressursse.

Et olla kestlik, on vältimatu kohapealne akadeemiline järelkasv: professuurid ja doktoriõpe. Kümne aasta nägemuses tegut­sevad kuurordikorralduse, hea­olumajanduse, disainmõtlemise, ring- ja sinimajanduse professuurid, mis osalevad rahvusvahelistes uuringuprojektides.

2030. aastal võiks kolledžis õppida 900 bakalaureuse- ja ­magistriüliõpilast kümnel õppekaval, sealhulgas 400 tasulisel kohal. Mikrokraadi- ja täiendusõppediplomi võiks saada tuhatkond õppurit aastas. Samuti koguks tarkust teadus- ja ettevõtluskooli kasvandikud ning ülipopulaarne väärikate ülikool – elu­kaarepõhisest õppest on saanud igapäevane praktika.

Kobar pakub ettevõtetele ja asutustele teaduspõhist arenduskoostööd ja treenib olulisi tule­vikuoskusi. Ettevõtjad kohtuvad Kobaras kõigi Eesti ülikoolidega. Inkubaatoris hautakse ettevõtteks idu- ja hargfirmasid ning üle-eestiline ülikoolide ja maakondlike arenduskeskuste võrgustiku projektijuhtide abiga koostatakse-juhitakse kümneid projekte aastas.

Koht, kus olla ja kuhu tulla

Kolledž ja Kobar on meeldiv inspireeriv töökeskkond ja suhtluskoht, kuhu meelsasti kogune­takse ka pärast tööaega. Siinne organisatsioonikultuur soodustab koostööd eri gruppide vahel. Tegutsema asuvad ka nonstop ettevõtlus- ja pop-up-kultuurikoh­vikud, kus sumisevad akadeemikute, mentorite, idu-, harg- ja loomeettevõtjate kogukonnad. Aga ka õpilased ja õpetajad ning poliitikud ja linnakodanikud. Loominguline keskkond kutsub.

Academia Pernaviensise avalikud loengud ja debatid jätkuvad, ühing ja nendega tihedalt suhtlev vilistlaskogu korraldavad aastas mitukümmend üritust ja populariseerivad Academia Pernaviensis Junioris koolinoorte teadust. Rail Baltic teeb liikumise tulevikus kiireks ja mugavaks. Papiniidu rongibussi peatus on ka Ringi tänaval. Kobara parkla on suurem ja ennekõike tõuke- ja jalgrattaid tulvil.

Baltimaade tuntuima tervise- ja kuurortlinna Pärnu populaarsust kasvatab turismiettevõtete ja spaadega koostöös tehtav haridus- ja konverentsiturundus, mis elavdab sügistalvist madalperioodi. Pärnu võiks peale Eesti loovpealinnaks pürgimise saada ettevõtte ja loovkogukondade ühise pingutusena ülejärgmiseks Eesti Euroopa kultuuripealinnaks.

Aastal 2030 on kavandamisel Ringi tänava hoone kolmanda etapi ehitus, kus poole ruumidest on broneerinud teadmusmahukad äriteenuste ettevõtted. Üks aastakümme on jälle täis saanud.

Loe edasi Pärnu Postimehe artiklist.

Garri Raagmaa
TÜ Pärnu kolledži direktor
+372 527 8899
+372 445 0520
garri.raagmaa [ät] ut.ee
www.pc.ut.ee