ÜRO maailmamere ülevaate koostamises osales ka Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor

nimese sotsiaal-majandusliku heaolu saavutamiseks ületatakse jätkuvalt mereökosüsteemide kandevõimet. Inimtegevuse intensiivistumise ja mitmekesistumise ning kliimamuutuste koosmõju tõttu tuleb hakata aina rohkem rääkima inimese rikutud ökosüsteemide taastamisest.

21. aprillil esitles ÜRO maailmamere ülevaadet „UN’s Second World Ocean Assessment“ (WOA II), mille koostanud 20 teadlase hulgas oli ka Tartu Ülikooli (TÜ) Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor Henn Ojaveer.

ÜRO eestvedamisel teist korda valminud maailmamere olukorra ülevaade annab kõikehõlmava hinnangu maailma meredes ja ookeanides toimuva kohta. Selles leitakse, et inimtegevuse ja kliimamuutuste mõju on jätnud maailmamere seisundile tugeva jälje.

Ojaveer peab suurimaks maailmamerede probleemiks seda, et inimese sotsiaal-majandusliku heaolu saavutamiseks ületatakse pidevalt mereökosüsteemide kandevõimet. Samuti on inimtegevus järjest hoogustunud ja mitmekesistunud ning selle koosmõju kliimamuutustega on sageli murettekitav. „Seetõttu peame rääkima inimese rikutud ökosüsteemide taastamisest,“ lausus Ojaveer. Üks ehmatavamaid inimtegevuse näiteid on fakt, et sajanditetaguse ajaga võrreldes on praeguseks maailmameres alles jäänud vaid 5% mere toiduahela tipus paiknevatest loomadest. See tähendab, et 95% neist on inimene välja püüdnud.

Mere ökosüsteeme ohustavad enim kalade ülepüük, laevandus, liiva ja mineraalide kaevandamine ning nafta ja gaasi ammutamine merest, samuti roheenergiataristu rajamine merre, ehitustegevus rannikualadel ning saasteainete ja kasvuhoonegaaside jõudmine merre. Suurte naftareostuste ja laevaõnnetuste arv on küll vähenenud ja meresõit on muutunud ohutumaks, kuid levima on hakanud võõrliigid. Ligi 2000 liiki on juba leidnud endale uue asukoha mõnes teises meres, kus nad ohustavad kohalikke liike. Ka Läänemerre on jõudnud üle saja võõrliigi.

Henn Ojaveer on võtnud ette jätkusuutlikkuse, ressursimajanduse ja -juhtimise teema senisest suurema käsitlemise nii Pärnu kolledži uurimis- ja arendustegevuses kui ka õppetöös. Näiteks on ta kaasatud programmist „Erasmus+“ kaasrahastatavasse rahvusvahelisse ranniku- ja mereturismiprojekti Skills4CMT („Sector-specific skills development in coastal and maritime tourism“), kus tema ülesandeks koostada ranniku- ja mereturismi sektoris töötamiseks ametialased profiilid. Nende alusel arendataks viie riigi kuue kõrgkooli koostöös välja rahvusvaheline õppemoodul, mis keskendub ranniku- ja mereturismi spetsiifikale.